Muljääd "Üheshingamisest"

Kui K. ja K. hakkasid tantsupeole minema, olid piletid juba läbi müüdud. Parafraseerides klassikuid, eks ole. Kuna aga plaani oli võetud reedeõhtune linnatiir, siis mõeldud-mõeldud, plätad varba otsa ja Nõmmelt südalinna sammu marss. Õnneks oli 50 plaastrit ja pudel Camparit kaasas, nii et poolteist tundi hiljem vanalinna jõudes tundus maailm endiselt üks ütlemata ilus paik, vaatamata ühtlaselt jalgu katvale villi- ja plaastrimerele. Igatahes vanad-head-ajad tulid mööda Pärnu mnt astudes meelde, vanalinnas kooberdasime põhikohad läbi, astusime sisse Von Krahli, pärast mööda sangar seiklusfilmis tänavat Toompeale, et uut signatuuri kuulata ja see va lipp langetada. Tehtud-tehtud, aiast visati meid varsti välja, aga pidu jätkus Vabadussamba juures (Statue of Liberty :D), kus iroonitsisesime hea mitu tundi, kuulsime päris paljusid laulupeo repertuaaris olevaid laule, mida sammast silitama tulnud koorid (maalt?) esitasid, nägime ära ka "Tuljaku", ei kohanud ühtki mupot ja seetõttu ühinesime massidega, kes kenasti sisse lülitatud suure põrandalambi juures, mis sääski ja kärblasi ligi meelitasm, õllekest libistasid. Jutt ikka sambast veel. Pärast jalutasime koju tagasi. Kokku siis kenasti paar tundi jalutamist.

Laupäeval oli K. kell 8 juba hakkamas, et rongkäigule minna, kell 11 läksime kodust välja - jälle jalgsi - ning kell 19.30 oli lauluväljakul. Vahepeal olime käinud Järve keskuses, Viru keskuses, Vabadussamba juures, Türgi kebabirestoranis, Kadrioru pargis ja ilmselt veel mõnes kohas päeva nautimas. Igatahes marssisime taas määratult rohkem kui rongkäigus olijad. Paar tundi istusin ja ironiseerisin rongkäigu üle, sest K. tahtis J. oodata - irooniana oli ta eelviimasena lauluväljakule marssiva koori liige. Igatahes nägime palju tuttavaid ja veel rohkem võõraid inimesi. Õnneks oli sel korral kaks Camparit. Kaine peaga järgnevat üle elada oleks olnud piin. See va lauluväljak kubises rahvast, astuma ei mahtunud, istumisest rääkimata. Peo algus hilines märgatavalt - ajalehed väidavad, et tunnikese, mu õke ütles, et esimese lauluga saadi viis enne üheksat maha, mis tähendab kahetunnist hilinemist. Selle aja peale oli taevas mustaks tõmbunud ja esimesed vihmapiisad langesid. Mis tähendas, et murul oli ruumi istumiseks, aga see va muru oli s...kanti märg, varbavaheplätudega oli külm ja üleüldine meeleolu langes iga sajandiksekundiga. Õnneks avastasin üsna kiirelt, et liikumatult end vihmakeepi kerides ja hinge kinni hoides, on võimalik kontserti kuulata. Kuulasin. Peatselt läks kava käest ära ehk siis süvamuusikahuvilised hakkasid matsirahvale kõrgemat kunsti tutvustama, mida aga vihma käes seni kannatlikult oodanud publik hinnata ei osanud. Mis tähendas, et lauluväljak tühjenes umbes 10 minutiga, esialgu suunduti õllesabasse ja õlletelki, kus melu oli suhteliselt suur ja pidutuju mingi väike vihm või süvamuusika küll ei seganud. Seisime meiegi sabas, saime õlle ja munsterdasime end diskotelki, kus ühel pool simman ja teisal Euroopa koor lauluviise veeretasid. Tore oli. Hinnad lauluväljakul olid odavad - ausalt. Kaks aastat tagasi noortepeol tundus mulle, et kõik maksab rämedalt ja järtsid on tohutud, nüüd oli söök-jook odav ja erilist järtsu, va õllekas, polnudki. Igatahes kinnitas K., et talle repertuaar meeldib ja üleüldse võiks biidermeier ja noorteka repertuaar kuskil mujal olla, seega vaatasime-kuulasime "Carmina Buranat" koos käputäie kangetega, kelle hulgas siis ilmselt oli ka Andrus Ansip, sest raadio rääkis terve järgmise päeva, et Andrus tundis ühist hingamist laulupeo I konterdi lõpus. Igatahes astusime mereväravast välja "Ave pater, ave mater" vaibudes, istusime keepe seljas krabades viimasesse vabasse taksosse ja sõitsime 280 krooni eest Nõmmele.

Ma ei pea vist täpsustama, et sellest laivist piisas ja ülejäänud etendust nautisin ma ETV vahendusel, hiljem sain ETV2 pealt ka tantsupeoetendust vaadata. K. läks oma koju, mina jäin Nõmmele ja kuidagi spontaanselt toimus siin mingi perekondlik koosviibimine laulupeo taustal, sest ka noorem venna astus oma perega läbi.

Äge pidu oli, hmhm. Pisut haige ja väsinud siiani, isegi mitte pettunud, et eile kodust välja ei läinud, sest laupäev näitas, et kõik see mees oli kodust välja tulnud, et hingata sisse ja välja. Kahe aasta pärast koolinoortepeol olen aga ise taas Kalevi staadioni tantsumurul :D Tantsupidu oli lahedam!

Pildil muidugi Tšehhi klaasimeistrite toodang otse Vabaduse väljakult, pilt Kessult.