Jälle on öö tulnud, aga...
Öö jah, aga ma endiselt ei maga. Varsti lähen. Tudu on küll peal, see pisikene mehikene ikka väsitab hullult ära... :) Aga ta on ikkagi tore. Vaatamata sellele, et ta ennast umbka 7 korda päevas täiega täis laseb ja poti alles siis endale nurgast istumise alla seab, kui päts juba püksis ja tagumiku peal ebameeldivat tunnet tekitama on hakanud. Ehk siis annab märku, et ma ta mähkmed ära vahetaksin. Kaval poiss mu meelest. Homme peaks vist ta emme koju jõudma, äkki saan kauem magada?! Vaevalt, ma arvan, et vaene emme on nii ära ennast pidutsenud sel väiksel Kihnu saarel, et ei jaksa mitte sel pisikesel kivipalluril järel joosta. Kivipallur täna üritas oma tuletõrje auto peale püsti tõusta, aga see sunnik pidevalt jalgade alt ära veeres, mis tähendas, et iga 45 sekundi järel pidin ma talle muhule peale puhkuma ja pisarad ära korjama põskedelt, sest ta peapidi vastu põrandat kukkus. Aga jah, see ei takistanud tal uuesti ronimast... Kivipallur, nagu juba öeldud.
Eile astus kivipallur nt trummi puruks. Ta lihtsalt leidis, et oleks mõnus trummi peal seista ja üritas ka üles-alla hüpata... Tulemuseks oli muidugi katkine trumm, mille ma talt ära pidin võtma ja kapi otsa panema... Mis põhjustas suure meeleheitmise ja südamevalu puhangu. See selleks. Miskise kõrinaga üritas omale pähe auku ka taguda, lihtsalt ei taibanud, et võiks seda kuskile mujale, kui oma otsmiku vastu peksta. Mis teed, kui jõudu ja tahtmist juba on, aga mõistust veel nats vähevõitu ;)
L. helistas täna... Ma kusjuures mingi kolm päeva juba igatsenud ta järgi. Tuleb välja, et tema minu järgi ka. Seega, saame vast reedel kokku ja räägime üksteist surnuks. Ma vähemalt loodan.
Ja Kessult sain ka täna kirja. Mis tähendas, et kirjutasin talle hästi pikalt sellest, kuidas ikka trollide- ja lollidemaal oli ja kuidas mulle meeldis ronida-turnida ja kuidas mulle ei meeldinud mäest alla tulla. Mis omakorda tähendab, et täna ma Norra-värgist ei viitsi taas kirjutada. See on kuidagi nii ilus-hirmutav värk, et kardan seda mingite triviaalsustega ära rikkuda. Tunne igatahes on sees võimas. Mäetipp sai vallutatud ja seesmiselt hästi uhke selle üle. Kuigi - Maria-kallis kirjutas just üleeile (talle ka vastamata), et ta käib vallutamas mingi 3 ja pooletuhandeseid ning peab plaani veel tuhat meetrit kõrgemale minna... Inimlik kadedus lõi mus välja, kui seda ta kirja lugesin. Seega pole talle veel trollidemaast rääkinudki, kuigi usun, et noored vast on teda informeerinud.
Huh, jälle ma MSNis mingit pläga ajan. Ei taha, tahan mõistlikkust. Mõistuslikkust. Seega: reede ja L. Äkki saab väikese reaalsuslaksu.
Ja Vikerraadio võiks ennast põlema panna!!! Mingi nõmeda häälega mees räägib seal asjast, mis tegelikult on väegade huvitav. Tsensuur võiks olemas olla. Et kellel on kole hääl, see raadiosse ei saa. Koledad inimesed telekasse ju ka ei saa, miks nad peaksid siis raadio kaudu inimesi hirmutama? Anyway...
Ilus multikas minu viimaste aastate tunnetest on ühes bloggis, vaadake järgi: www.lihtsalt.masendav.com/ILoveSky.wmv
Tudusse nüüd, õigupoolest ikka veel Krossi kaissu (ma ju räägin, et see on üks lõputu raamat... mis ei tähenda, et see oleks igav või midagi sellist, oh ei, see on täitsa loetav, kuigi kubiseb loogikavigadest, kordab ennast ja sisaldab vasturääkivusi, mida mul on ebameeldiv lugeda. Toimetaja pole oma tööd just mitte eriti hoolikalt teinud on kogu loo moraal... Kahjuks). Ei õienda enam, tudusse.
Eile astus kivipallur nt trummi puruks. Ta lihtsalt leidis, et oleks mõnus trummi peal seista ja üritas ka üles-alla hüpata... Tulemuseks oli muidugi katkine trumm, mille ma talt ära pidin võtma ja kapi otsa panema... Mis põhjustas suure meeleheitmise ja südamevalu puhangu. See selleks. Miskise kõrinaga üritas omale pähe auku ka taguda, lihtsalt ei taibanud, et võiks seda kuskile mujale, kui oma otsmiku vastu peksta. Mis teed, kui jõudu ja tahtmist juba on, aga mõistust veel nats vähevõitu ;)
L. helistas täna... Ma kusjuures mingi kolm päeva juba igatsenud ta järgi. Tuleb välja, et tema minu järgi ka. Seega, saame vast reedel kokku ja räägime üksteist surnuks. Ma vähemalt loodan.
Ja Kessult sain ka täna kirja. Mis tähendas, et kirjutasin talle hästi pikalt sellest, kuidas ikka trollide- ja lollidemaal oli ja kuidas mulle meeldis ronida-turnida ja kuidas mulle ei meeldinud mäest alla tulla. Mis omakorda tähendab, et täna ma Norra-värgist ei viitsi taas kirjutada. See on kuidagi nii ilus-hirmutav värk, et kardan seda mingite triviaalsustega ära rikkuda. Tunne igatahes on sees võimas. Mäetipp sai vallutatud ja seesmiselt hästi uhke selle üle. Kuigi - Maria-kallis kirjutas just üleeile (talle ka vastamata), et ta käib vallutamas mingi 3 ja pooletuhandeseid ning peab plaani veel tuhat meetrit kõrgemale minna... Inimlik kadedus lõi mus välja, kui seda ta kirja lugesin. Seega pole talle veel trollidemaast rääkinudki, kuigi usun, et noored vast on teda informeerinud.
Huh, jälle ma MSNis mingit pläga ajan. Ei taha, tahan mõistlikkust. Mõistuslikkust. Seega: reede ja L. Äkki saab väikese reaalsuslaksu.
Ja Vikerraadio võiks ennast põlema panna!!! Mingi nõmeda häälega mees räägib seal asjast, mis tegelikult on väegade huvitav. Tsensuur võiks olemas olla. Et kellel on kole hääl, see raadiosse ei saa. Koledad inimesed telekasse ju ka ei saa, miks nad peaksid siis raadio kaudu inimesi hirmutama? Anyway...
Ilus multikas minu viimaste aastate tunnetest on ühes bloggis, vaadake järgi: www.lihtsalt.masendav.com/ILoveSky.wmv
Tudusse nüüd, õigupoolest ikka veel Krossi kaissu (ma ju räägin, et see on üks lõputu raamat... mis ei tähenda, et see oleks igav või midagi sellist, oh ei, see on täitsa loetav, kuigi kubiseb loogikavigadest, kordab ennast ja sisaldab vasturääkivusi, mida mul on ebameeldiv lugeda. Toimetaja pole oma tööd just mitte eriti hoolikalt teinud on kogu loo moraal... Kahjuks). Ei õienda enam, tudusse.
Kirjutas Kriux kell 11:42 PM
