Ikka juhtub

Nii. Reedel sain pärast 3-tunnist ootamist lõpuks ometi värava avada ning siis autosse istuda ja maale sõita. Sõit on muidugi ilmne liialdus. Pigem võib siinkohal kasutada sõnu loksumine, veeremine ja muu taoline aeglasem liikumine. Nimelt on suvine Eesti täis teetöid, mis keskmise liikluskiiruse üsna alla tõmbavad. Lisaks muidugi puuduvad sildid nt ümbersõitude kohta. Päris põnev on leida end keset ei tea mis metsa ning kaardi pealt seda kohta otsima hakata! Pole hullu. Kui mul poleks enne Viljandit kohutavat paanikahoogu koos migreeni ja hambavaluga tulnud, oleksin suuteline naljagi tegema sel teemal, aga kahjuks, jah, tabas mind selle aasta esimene paanikahoog, mis tähendas, et ma tahtsin autoust lahti kakkuda ja sõidu pealt maha hüpata.

See selleks. Laupäev nagu te arvate oskate, koosnes suurest närvitsemisest, söömisest, koristamisest, jutustamisest, keelamisest, käskimisest, palumisest, joomisest, õnnitlustest, lilledest, kinkidest ning nagu meie peres kombeks ka tülitsemisest. Papa Suurkivi slaavi temperament lööb pärast paari viinapitsi ükskõik millise selle suguvõsa liikme pähe ning sunnib riidu kiskuma. Papa veri muide, on kandunud ka lapselastesse, mis tähendab, et ka mina võin ühel hetkel sama äkiliseks osutuda. Arvestades aga kõiki asjaolusid, pääsesime siiski kergelt. Eriks ikka tuli pühapäeva õhtul maale, kuigi laupäeval minema pürstides ütles ta tõsimeeli, et ei tule enam kunagi. Ma igatahes soovitasin emal varuda madratseid, et kõik lapsed ja lapselapsed alati ära mahuks ja keegi ei tunneks end väljajäetuna ning poleks veel enam põhjust suvaliseks riiuks. Kuigi otseselt polnud asi muidugi selles, vaid nagu ikka alkoholis. Pärast muidugi tuli välja, et emps ka dshampis konkluusijonitesse, nii et jah... Igatahes on mul nüüd ka teada, mida selline 50 inimsele mõeldud paaritunnine pidu maksab - arvestades, et me algselt pidime ise selle peo kinni maksma, on mul siiski hea meel, et ka emps panustas sellesse, sest vastasel juhul näriks ma juba kuuse all männiokkaid. Kõik käis ju võrdselt, onju. Mis tuletab mulle meelde, et olen oma õeraasule veel 7 sotti sees :P Arvestage siis, et inimese peale kulub igasuguseid asju arvesse võttes peaaegu 200 krooni, kusjuures inimesi on 40, sh lapsed, keda ei olnud mitte vähe. Aitab rahastk, aga ma pidin selle siia üles kirjutama, sest empsil on järgmisel aastal juubel ja siis me ilmselt peame ka peo tegema, sest mudu ei ole ju võrdne värk, onju. Et siis on täpselt meeles, et kui palju ja mille eest. Ma natuke nagu loodan, et selle aja peale, on empsi ja ässu suurprojekt ehk uus maja kontsitsioonis, mis lubab peopaigaks meie aia või elutoa valida, et ei peaks kodust nii kaugele minema :)

Nii. Tegelikult tegelen ma muidugi ilmselgelt edasilükkamisega hetkel. Pean nimelt esteetikat õppima hakkama :) Hakkangi nüüd. So long...