I´m good

Eriti muud ei tahtnudki öelda. Täna lihtsalt (mõttetu sõnakõlksakas) on selline päev, kus ma seda endale igal sammul saan öelda. Kusjuures ma ei valeta. Augustis ilmselt enne proua ema sünnipäeva tulen veel kord linna ning siis ma siiralt loodan tegeleda tapeetimise ja värvimisega. Sinna on aega tervelt kaks nädalat, no 10 päeva... Peaks ju jõudma?

Katu küsis enne, kuidas raamatud edenevad. Aitäh, ei edene! Esmaspäevast uue hooga, onju. Mitte et mu hoog praegu raugenud oleks, aga olgem nüüd ausad, Emma-beebi, remondi, vannitamise, Lotte-mürgituse, regulaarse toitumise kõrval tundub Bourdieu suhteliselt kauge ja mitte eriti eluliselt olulise teemana...

Elu on ikka hiilimine, tsiteerides klassikuid: "Oi, kuidas mulle meeldib hiilida!" Pildil on Enriko lepakas, tsekkige tüübi ninnut ning neid imelikke värke, mis tal peas on (mingid punased utakad). Mul on ainult üks küsimus: "Mismõttes?" :P