Kõige ebameeldivam tegevus

Ma olen päris pikalt mõelnud, mis on kõige ebameeldivam tegevus, mida olen sunnitud ikka ja jälle tegema. Ja ükskõik, kui ebameeldivaid ja rõvve asju mulle aeg-ajalt ette juhtub, siis konkurentsitult jääb nõmedate tegevuste edetabeli esikoht epileerimisele.

Teate küll, peaks olema valutu, näol pehme naeratus, silitad käekesega jalakest, lähed kohe peo peale või kedagi rajalt maha võtma. In your dream. Esiteks. Selleks, et ühtlaselt epileeritud kõika saaks, peab olema aega. Teiseks. Ükskõik, mis viisil ma seda ka teeks, tekib mul juba epileerimisprotsessi ajal lööve, mis halval juhul on näha ka järgmisel päeval (no skirt at all). Kolmandaks. Ma ei tea, kas see on isiklik eripära või mis, aga mul jalad kuradi moodi sügelevad. Mine hulluks. Neljandaks. SEE ON ENDISELT KURADI VALUS.

Kuna mul pole plaanis Itaaliasse, kus karvajalad kuuldavasti popid on, kolida, siis pean ka edaspidi möllama epilaatoriga, suruma huuled kokku, kulmu kortsu, kiristama hambaid ning rebima-rebima-rebima. Kõik muud variandid karvakasvust lahti saada, on muide veel hullemad. Mingi kreemivariant tähendab rämedaid põletusi: koos karvadega kaob ka pool nahka. Žilett aga pole option, sest tõepoolest ei taha kuu pärast välja näha nagu ahv :P