Puhkus läbi!
Jepikajee, täna oli esimene tööpäev pärast kahe kuu pikkust puhkamist, mis sisaldas endas väga palju kvaliteetaega :) Igatahes ei olnud ma sugugi kurb, et töö peale hakkas, aga midagi väga rõõmustavat selles ju ka pole, sest nüüd tuleb ühe hingetõmbega 10 kuud tööd teha. Kusjuures koormus on eelmise õppeaastaga võrreldes suurenenud ning pisut on seetõttu ka hirm (kuidas ikkagi hakkama saada läbi põlemiseta, viies läbi tunde, mis iseennast ja lapsi igavusest ja tüdimusest haigutama ei ajaks).
Tööpäev oli äge - pool tundi pläkutamist ühes kohas, pool tundi pläkutamist teises kohas, pool tundi pläkutamist kolmandas kohas... Ja nii 4 tundi järjest. Mõni inimene oli juba enne tööpäeva algust täiesti endast väljas ja tahtis teistel pead otsast ära hammustada. Kurb, sest noh... Õppeaasta on ju päris pikk ja kui juba praegu närvid läbi on, siis on keeruline aasta ees ootamas. Natuke oli uudiseid (uputus, koormused, kallikesed), natuke oli huumorit (uputus, koormused, kallikesed). Pesin kiirelt aknad ära, aga suur hirm on, et koristaja läks neid pärast mind üle pesema ehk siis määris need uuesti ära :( Sahtlid-kapid tegin ka korda, alustasin lilledega, aga jätsin sinnapaika, et esmaspäeval istutamise ja pottidega möllata. Ah, et sisuline töö. Noh, tegin õpikute vahetuse sahtlites ära, vaatasin üle kontrolltööde vihikud, korjasin kokku vanad tööd, võtsin töövihikud töökavade üle vaatamiseks koju kaasa, helistasin lapsevanemale, leppisin kokku täiendava õppetöö.
Hakkab tulema! Järgmisel nädalal sättimise aeg, natuke pidu ja konverentsitamist ka. Päris vähe mulle meeldib tööl käia (ilma irooniata ja mõeldud positiivses võtmes).
A homme on veel nädalavahetus, kus ma tööasjadega ei tegele, vaid nokitsen aias, vaatan veel mõne osa "Õnnet", söön purukooki, pläkutan ja tunnen viimast suvesoojust seljal.
P.S. Mul on suitsumehe köha tekkinud, aga ma ei ole ühtki suitsu teinud?! Mis toimub? Kusjuures... Noh. Ikka on kiusatusi. Ainult nõrkadele mõeldud sport aitab. Mnjah. Sel nädalal 12,8x2 joostud ja korra panen veel sussid jalga.
Tööpäev oli äge - pool tundi pläkutamist ühes kohas, pool tundi pläkutamist teises kohas, pool tundi pläkutamist kolmandas kohas... Ja nii 4 tundi järjest. Mõni inimene oli juba enne tööpäeva algust täiesti endast väljas ja tahtis teistel pead otsast ära hammustada. Kurb, sest noh... Õppeaasta on ju päris pikk ja kui juba praegu närvid läbi on, siis on keeruline aasta ees ootamas. Natuke oli uudiseid (uputus, koormused, kallikesed), natuke oli huumorit (uputus, koormused, kallikesed). Pesin kiirelt aknad ära, aga suur hirm on, et koristaja läks neid pärast mind üle pesema ehk siis määris need uuesti ära :( Sahtlid-kapid tegin ka korda, alustasin lilledega, aga jätsin sinnapaika, et esmaspäeval istutamise ja pottidega möllata. Ah, et sisuline töö. Noh, tegin õpikute vahetuse sahtlites ära, vaatasin üle kontrolltööde vihikud, korjasin kokku vanad tööd, võtsin töövihikud töökavade üle vaatamiseks koju kaasa, helistasin lapsevanemale, leppisin kokku täiendava õppetöö.
Hakkab tulema! Järgmisel nädalal sättimise aeg, natuke pidu ja konverentsitamist ka. Päris vähe mulle meeldib tööl käia (ilma irooniata ja mõeldud positiivses võtmes).
A homme on veel nädalavahetus, kus ma tööasjadega ei tegele, vaid nokitsen aias, vaatan veel mõne osa "Õnnet", söön purukooki, pläkutan ja tunnen viimast suvesoojust seljal.
P.S. Mul on suitsumehe köha tekkinud, aga ma ei ole ühtki suitsu teinud?! Mis toimub? Kusjuures... Noh. Ikka on kiusatusi. Ainult nõrkadele mõeldud sport aitab. Mnjah. Sel nädalal 12,8x2 joostud ja korra panen veel sussid jalga.
Sildid: Kiiksud, Suitsetamine vol2, suvi, Töö
Kirjutas Kriux kell 11:36 PM
