Käi jala!
Ühesõnaga. Esmaspäeva õhtul koju tulles sain aru, et plätade hooaeg sai läbi. Ei saa öelda, et kogu suvi varbavahedega ringi siblida oli plaanis, aga kuidagi nii kukkus välja. Ilmselt on selles süüdi juunikuu lõpus ebaõnnestunud läbi linna ruttamine +30 kraadiga, mil kõige armsamad paeltega kingad kenad villud kanna alla tekitasid ja siis sinna otsa laulupeo rongkäigus saadud järgmised villud varba vahel ja päkkade sisekülgedel... Nii et kui töö peale hakkas, siis käisin külma näoga varbavahedega edasi, ignoreerides täiesti kolleegide üleolevaid pilke, tehes mentaalse märkuse: "Ma olengi selline."
Nii. Kui esimene tööpäev oli käes, pidin ma leidma midagi muud jalga. Panin paeltega kingad, kõik oli viisakas, kuni koju tagasi jõudsin ja avastasin vasaku jala keskmise varba otsast (?!) vesivilli. Ma arvan, et see on kõige veidram koht, kus mul kunagi vill on olnud. Mnjah. Kolmapäeval panin vanad sisse kantud "paadid" (Vagabond) ja kõik oli kena. Väike möödalaskmine toimus siiski... Sisejalatsid olid ju uued ja nunnud (Timberland). Mis omakorda tähendas, et päeva lõpul olid jalad rämedalt paistes ja tavalised uue kinga villid varbakondi (no see kõige suurem kont labajala peal) kohal, olid platsis.
See kõik kokku toob mind lõputu küsimuse ja probleemini - mida inimesed ometi jalas kannavad? Kust nad võtavad jaksu, et seista 7-9 tundi järjest jala peal ja mitte paiste minna? Mida kannavad need persoonid, kes liituvad aktsiooniga "Käi jala!"? Tõsiselt! Ma astun igapäevaselt üle 16 tuhande sammu, olen seega eeskujulik jalakäija, kes mõtleb oma tervisele, tulevikule ja ei tea, millele veel. Ma ei tahaks igapäevaselt kanda jooksutosse või mingeid muid spordijalatseid, kuna need on mõeldud trenni või vaba aja jaoks. Tööle kõndimine - ca 50 minutit tempot - töölt naasmine - jälle 50 minutit tempot pluss poepeatus, ei ole sport ega vaba aeg. See tähendab viigipükse, mitte higiseks ajamist, enda mõtete korrastamist, Vikerraadio saadete jälgimist, inimeste ja autode vaatlemist. Tahaks seda teha villideta, nii et pärast on võimalik vaba aega ja sporti nautida. Mida krdit inimesed jalas kannavad? Ma lihtsalt keeldun uskumast seda, mida K. mu samateemalise arutluse peale ütles. Ta märkis nimelt, et inimesed ei käi jala. Vähemalt mitte üle viie kilomeetri päevas - mul on üks ots umbes nii pikk.
Oleks ma valgustusfilosoof, siis ma kirjutaksin praegu pika traktaadi villidest ja jalatsitest. Valedest jalatsitest, sest õigete kohta ei tea ma ju midagi.
P.S. Talveperioodi jalatsite probleemi ma lahendasin enda jaoks eelmisel talvel Eccos. Aga talvel ma kannan tööle minnes lumelauapükse, seega võivad kobakad, kuid inimestele kõndimiseks mõeldud, jalatsid kõne alla tulla, praegu ei mängi see eriti välja.
P.P.S. Ja mis saab siis, kui vihma sajab? Selleks pidin pea 30 aastat elama, et aru saada, et et ma ei oska jalatseid valida, olen valinud täiesti vale liikumisviisi, st elustiili?
Nii. Kui esimene tööpäev oli käes, pidin ma leidma midagi muud jalga. Panin paeltega kingad, kõik oli viisakas, kuni koju tagasi jõudsin ja avastasin vasaku jala keskmise varba otsast (?!) vesivilli. Ma arvan, et see on kõige veidram koht, kus mul kunagi vill on olnud. Mnjah. Kolmapäeval panin vanad sisse kantud "paadid" (Vagabond) ja kõik oli kena. Väike möödalaskmine toimus siiski... Sisejalatsid olid ju uued ja nunnud (Timberland). Mis omakorda tähendas, et päeva lõpul olid jalad rämedalt paistes ja tavalised uue kinga villid varbakondi (no see kõige suurem kont labajala peal) kohal, olid platsis.
See kõik kokku toob mind lõputu küsimuse ja probleemini - mida inimesed ometi jalas kannavad? Kust nad võtavad jaksu, et seista 7-9 tundi järjest jala peal ja mitte paiste minna? Mida kannavad need persoonid, kes liituvad aktsiooniga "Käi jala!"? Tõsiselt! Ma astun igapäevaselt üle 16 tuhande sammu, olen seega eeskujulik jalakäija, kes mõtleb oma tervisele, tulevikule ja ei tea, millele veel. Ma ei tahaks igapäevaselt kanda jooksutosse või mingeid muid spordijalatseid, kuna need on mõeldud trenni või vaba aja jaoks. Tööle kõndimine - ca 50 minutit tempot - töölt naasmine - jälle 50 minutit tempot pluss poepeatus, ei ole sport ega vaba aeg. See tähendab viigipükse, mitte higiseks ajamist, enda mõtete korrastamist, Vikerraadio saadete jälgimist, inimeste ja autode vaatlemist. Tahaks seda teha villideta, nii et pärast on võimalik vaba aega ja sporti nautida. Mida krdit inimesed jalas kannavad? Ma lihtsalt keeldun uskumast seda, mida K. mu samateemalise arutluse peale ütles. Ta märkis nimelt, et inimesed ei käi jala. Vähemalt mitte üle viie kilomeetri päevas - mul on üks ots umbes nii pikk.
Oleks ma valgustusfilosoof, siis ma kirjutaksin praegu pika traktaadi villidest ja jalatsitest. Valedest jalatsitest, sest õigete kohta ei tea ma ju midagi.
P.S. Talveperioodi jalatsite probleemi ma lahendasin enda jaoks eelmisel talvel Eccos. Aga talvel ma kannan tööle minnes lumelauapükse, seega võivad kobakad, kuid inimestele kõndimiseks mõeldud, jalatsid kõne alla tulla, praegu ei mängi see eriti välja.
P.P.S. Ja mis saab siis, kui vihma sajab? Selleks pidin pea 30 aastat elama, et aru saada, et et ma ei oska jalatseid valida, olen valinud täiesti vale liikumisviisi, st elustiili?
Sildid: Kiiksud
Kirjutas Kriux kell 8:48 PM
Kui iga päev on sinu jaoks matk, siis loogiline oleks ka matkajalatseid kanda.
Üle 16'000 sammu ei tähenda ju veel matka.
Ise võitlen juba mitu kuud sama probleemiga, et mida kõndimiskõlbulikku omale jalga saada, kui tahaks ometi soliidne välja näha, ent samuti läbida pikki vahemaid jala. Kuna armastan palju klieite-seelikuid jms kraami kanda, siis täiesti madalat jalatsit ka ei taha, matkasaapast rääkimata.
Vahemaadest veel nii palju, et hankisin omale hiljuti huvi pärast korraliku sammulugeja ning nagu välja tuli, on 16'000 sammu selline tavaline päev, aga sageli kisub 20'000 sammu juurde või isegi üle. (Siinjuures ei saa aru neist, kes kurdavad, et 10'000 sammu on ületamatu distants.)
Seni on mind suvel-kevadel-sügisel teeninud kaks paari kingi, mis on vaatamata mitmeaastasele elueale edukalt vastu pidanud küll moehambale, ent mitte ajale. Nimelt hakkavad need mul päris kätte ära lagunema. Jalanõudepoode olen viimasel ajal kamminud lausa paaniliselt, aga KÄIMISE jalanõusid põhimõtteliselt polegi. Või on need sellised ortopeedilise talla ja tugikülgedega beežid vanainimesekingad. Selliseid ikka ei kannaks. :P
Seega kardetavasti on ülejäänud jalgsikäijad samuti kas püstihädas, palvetavad õhtuti jumala poole, et vanad head käimad vastu peaks või kannavadki 24/7 spordijalatseid.
Mina ei käi jala. 8000 sammu kokku saamine päevas on tõeline väljakutse:(
Aga soovitus on küll. Apteegid on müügil üks pulk (näeb välja nagu liimipulk), mis peaks teoreetiliselt ennetama villide teket. Vähemalt katsetada tasub. Anna siis teada kas toimib, tean kas tasub osta:)