Augustikuu jooksud

Kokku napilt alla 100 km - 98,5 km - ja seda 9 korral, mis teeb keskmiseks 10,94 km. Aega kulus selleks 582 minutit ehk 9,7 tundi, keskmine kiirus oli 5,9 minutit kilomeetri kohta. Ilusad numbrid!

Enesetunne on enam-vähem hea olnud, eriline heameel on selle üle, et suudan linnas oma tavalisel ringil kenasti tempot hoida, st teine ja kolmas ring samas tempos, millega läbin esimesegi. Muret teeb see, et ma ei suuda algustempot all hoida - maanteel sellega probleeme pole olnud, aga linnas joostes ma lihtsalt ei suuda end nii palju tagasi hoida. Tulemus on see, et vahepeal läheb jalg töntsiks ja ma pean peale passima, et edaspidi tempos püsida. On ette tulnud jookse, kus omast arust on jalg jummala kerge ja hingamine hea, aga kella vaadates pean kahe käega peast kinni haarama ja siis kiirelt kaotatud kompenseerima hakkama. Ega mulle selline tõmblemine eriti ei istu, aga tahaks oma kilomeeter kuue minutiga graafikus siiski püsida.

Hakkasin täna mõtlema, kas ma ikka jooksen seetõttu, et mulle meeldib joosta või on põhjused muutunud. Kas mul on vaja endale midagi tõestada, kellelegi teisele või on lihtsalt fun-fun-fun? Tundub, et pilk on hägustunud, igasugused jutud on viinud mu tähelepanu peaeesmärgist - end hästi tunda - kõrvale. Kahju. Loodan, et see tunne läheb üle, sest see röövib jooksurõõmu. Iseendaga on kõige parem võidu joosta. Täna nt jäin endale alla, sest olek kiskus hõredaks ning jooksin ühe ringi vähem. Võin ju vabandada, et käisin reedel verd andmas ja võib-olla pole kõige targem end lõpuni ketiks tõmmata, aga see on vabandus. Teine vabandus on veel - juba teist korda tundsin, et vasak suss paneb näkku. Midagi on päkaga lahti, esialgu tundus, et olen paelad liiga nõrgalt sidunud, siis mõtlesin, et sisetallaga on mingi jama, täna tundus, et Nike´i vidina koht kummib. Mingi 5-6 km läheb see üle, aga seni segab kohutavalt ja ma märkasin täna, et ma hoian jalga kuidagi kangelt, et seda ebamugavustunnet vähendada.

Tegelikult on muidugi hästi.

P.S. Tallinna nädalal tegin vaid ühe 7,5 km jooksu ja sattusin Pääsküla metsa :D

P.P.S. Igas seltskonnas on keegi, kes jookseb. Huvitav, kas jooksjaid on alati nii palju olnud või on spordiarmastus kuidagi eriliselt nüüd esile tulnud?