Hiilgav!
Veel üks teatrivõlg õiendada... Uued tulevad muidu peale. 10. oktoobril külastasin Draamateatris lavastuse "Hiilgav!" (lav. Ingomar Vihmar, tekst Peter Quilter) teist etendust. Ma võiksin oma arvamuses süüdistada seda nn teise etenduse needust, aga ma kaldun arvama, et antud lavastuse puhul on täiesti ükskõik, mitmendat etendust vaadata, sest tühja koha peale ei saa lihtsalt midagi tekkida.
Ingomar Vihmar on võtnud väga head näitlejad - Ita Ever, Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Maria Klenskaja, Jan Uuspõld ja Britta Vahur - ning saatnud nad lavale ilma ühegi ülesandeta. Mis tähendab, et näitlejad pingutavad higimull otsaees, et vaatajal saalis huvitav oleks. Esimene vaatus on kohe eriti kräpp - natuke on piinlik, natuke on valus, natuke on igav. Teise vaatuse ajal on ootused olematud, seega ei saa ka pettuda. Olgu öeldud, et ma teadsin täpselt, milline lugu mind laval ees ootab, ma ei oodanudki midagi "diipi", aga seda ootasin küll, et väga head näitlejad saavad end näidata. Pisut saidki. Publik möirgas naerda terve etenduse vältel, tõusis pärast viimase kiiksatuse kõlamist püsti, et diivat ja tema meeskonda tänada, aplodeerides nad korduvalt lavale tagasi. See aga ei muuda fakti, et sisuliselt ei toimunud mitte midagi, karaktereid kui selliseid polnud olemas. Ma saan aru, et see on lavastus, mis publiku rasketel aegadel igal juhul saali toob - kes ei tahaks näha Ita Everit peaosalisena? Mina tahtsin, läksingi väga häid näitlejaid vaatama, seega minu viha ei olnud väga suur, mitmetel, kellega koos etendust jälgisin, oli aga väga suur ärevus, kuna nad ei suutnud leppida faktiga, et nad kulutavad niisama aega.
Ühelt poolt on mul teatrivaatajana valus, teisalt on hea meel, et ma häid näitlejaid nägin. Ei tea, kas neil endal on hea või halb sellises lavastuses osaleda? Näitlejad ei otsusta vist siinkohal midagi, kahjuks. Küll aga võiks lavastaja järgmisel korral teksti enne läbi lugeda, kui ta seda lavastama hakkab. Ma leian, et oluline on olla vaatajate vastu aus, praegu seda ei olda. Jah, Ita Ever on tore ja ta ei peagi laval kedagi mängima, teda on niisama ka huvitav vaadata - ta on kuradi teatraalne kuju. Iseasi on, kas näitleja tahab, et vaadatakse teda, mitte tegelast. Jani, Guido, Ülle ja Maria puhul sama küsimus. Britta Vahuri tegelane... See oli mingi... Odav käkk, mida ma hea meelega ei meenuta, selliseid tegelasi Vanemuises kehastab Merca.
Kummardus näitlejatele, õlakehitus kujundajate (lava-kostüüm-muusika) suunas, buu lavastajale.
Hinnang 4 10st ja see on seetõttu nii, et näitlejad olid ikka väga head, kõik, mis neist väljapoole jäi, oli puhas kräpp.
Ingomar Vihmar on võtnud väga head näitlejad - Ita Ever, Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Maria Klenskaja, Jan Uuspõld ja Britta Vahur - ning saatnud nad lavale ilma ühegi ülesandeta. Mis tähendab, et näitlejad pingutavad higimull otsaees, et vaatajal saalis huvitav oleks. Esimene vaatus on kohe eriti kräpp - natuke on piinlik, natuke on valus, natuke on igav. Teise vaatuse ajal on ootused olematud, seega ei saa ka pettuda. Olgu öeldud, et ma teadsin täpselt, milline lugu mind laval ees ootab, ma ei oodanudki midagi "diipi", aga seda ootasin küll, et väga head näitlejad saavad end näidata. Pisut saidki. Publik möirgas naerda terve etenduse vältel, tõusis pärast viimase kiiksatuse kõlamist püsti, et diivat ja tema meeskonda tänada, aplodeerides nad korduvalt lavale tagasi. See aga ei muuda fakti, et sisuliselt ei toimunud mitte midagi, karaktereid kui selliseid polnud olemas. Ma saan aru, et see on lavastus, mis publiku rasketel aegadel igal juhul saali toob - kes ei tahaks näha Ita Everit peaosalisena? Mina tahtsin, läksingi väga häid näitlejaid vaatama, seega minu viha ei olnud väga suur, mitmetel, kellega koos etendust jälgisin, oli aga väga suur ärevus, kuna nad ei suutnud leppida faktiga, et nad kulutavad niisama aega.
Ühelt poolt on mul teatrivaatajana valus, teisalt on hea meel, et ma häid näitlejaid nägin. Ei tea, kas neil endal on hea või halb sellises lavastuses osaleda? Näitlejad ei otsusta vist siinkohal midagi, kahjuks. Küll aga võiks lavastaja järgmisel korral teksti enne läbi lugeda, kui ta seda lavastama hakkab. Ma leian, et oluline on olla vaatajate vastu aus, praegu seda ei olda. Jah, Ita Ever on tore ja ta ei peagi laval kedagi mängima, teda on niisama ka huvitav vaadata - ta on kuradi teatraalne kuju. Iseasi on, kas näitleja tahab, et vaadatakse teda, mitte tegelast. Jani, Guido, Ülle ja Maria puhul sama küsimus. Britta Vahuri tegelane... See oli mingi... Odav käkk, mida ma hea meelega ei meenuta, selliseid tegelasi Vanemuises kehastab Merca.
Kummardus näitlejatele, õlakehitus kujundajate (lava-kostüüm-muusika) suunas, buu lavastajale.
Hinnang 4 10st ja see on seetõttu nii, et näitlejad olid ikka väga head, kõik, mis neist väljapoole jäi, oli puhas kräpp.
Sildid: Mäng
Kirjutas Kriux kell 7:16 PM
