Septembri lugemised

Oh, ma tahaksin kohe pikalt... Magada. Septembri väss on luudes-kontides-jalgades-lihastes. Tahaks pikalt raamatutest kirjutada - mõnest olen end läbi närinud.

* ülilaheda Vonneguti üliäge "Kodumaata mees"
- vingemast vinge, ma tegin väga palju väljakirjutusi, naersin valjuhäälselt, kuna mul on ikkagi üsna elav kujutlusvõime ning mu silme ees oli pidevalt pilt sellest, kuidas väga vana Kurt neid lugusid kirja pani, ise vuntse silitades ja naeru pugistades (Vonnegut meenutab mulle Kivirähki (aga mitte vastupidi :D))
"Kui tahate oma vanematele tõsist meelehärmi valmistada ja teil pole julgust homoks hakata, siis tegelege vähemalt kaunite kunstidega. /.../ See on väga inimlik viis teha oma elu talutavamaks." (lk 42)
"Suur tänu, kuradi rotid." (lk 58)
"Mu viimased sõnad? "Elu on asi, millega ei tohi piinata ühtki looma, isegi mitte hiirt."" (lk 104)
"Meie kallihinnalises põhiseaduses on traagiline viga ja mina ei tea, millisel moel seda parandada saaks. Viga on järgmine: presidendiks saada tahavad ainult hullumeelsed. See reegel kehtis isegi keskkoolis. Ainult ilmselgelt segased inimesed kandideerisid klassi presidendiks." (lk 117)
"Kui keegi peaks leiutama plahvatavad püksid, siis oleme me kõik ilges hädas." (lk 125)
Tahaks, et oleks aega-jaksu kommenteerida, aga nagu ikka seda ei oleks (selle aja kulutan ma 1) söömisele ja 2) uute teoste lugemisele). Seega lahmin lihtsalt kenasti 9 punkti. Selgitan. Ma olen ikka paadunud demokraat ning vabariiklaste ja nende valitsuse vastu suunatud kriitika on palsam mu hingele :D

* järjekorratatud Paolini 4-osalise triloogia (jajah) 3. osa "Brisinger";
Täpselt nii ongi, et pidi ju olema triloogia, aga kui ma seda viimast osa lugesin, siis tuli välja, et üks osa tuleb veel ja loomulikult pole see tüüp suureks kasvamise ja rikkaks saamise kõrval seda valmis kirjutanud. Muinasjutu lõpp on täita lahtine seetõttu ja mina suhteliselt häiritud, sest mulle meeldib asjad lõpule viia. Hinnang 8, ma arvan, et teistega samal tasemel ja samas mitte nii tüütu kui eelmine raamat.

* pikalt-pikalt veeritud Pratcheti ja Gaimani "Head ended")
Ise ka ei usu, et ma Pratchetiga maha sain, aga pärast nädalate pikkust vindumist võtsin kätte ja tegin kiirelt talle ära. Julgelt võib väita, et viimane kolmandik teosest on hoogsam ja köitvam kui esimesed kaks, kus mul pidevalt tekkis küsimusi, a la kes krt see veel on jmt. Hinnang 7 punkti (ega see nüüd midagi eriti eredat olnud, kuid korralik sellegpoolest).

* loomulikult Poe novellid ka, sest ometi on ju "kohkir" aeg ja selleks, et kontrollida laste teadmisi, pidin ma taas lugema-lugema-lugema neid samu lookesi, mida ma igal aastal loen. Mõnda lugu lugesin jälle paar korda, sest lapsukesed olid neist väga erinevalt aru saanud ja siis pidin taas üle vaatama pilguga a la kas on võimalik ka nii tegevust mõista. Täitsa tore oli, sest Poe jutustamisoskus on võrratu ning lugeja köidetakse väga kindlate ja tihedate sidemetega loo külge. Hinnang 9,5. Kõrgelt hindan, aga Poe on sellest iga grammi väärt.

A muidu on kiire ja lugeda ei jõua-jaksa. Kell 9 õhtul hakkab uni jalaga taguma, raamat kaob sõrmede vahelt, pilk on hägune. Suhkrust on vaid ajuti abi. Eks näis, mis edasi saab.

Septembrikuised muud tegemised võtan mõnel teisel korral kokku. Nüüd puhkama, sest homme on õpsipäev ning peab värske olema :P