Normaalsuse etalon

Eile öösel lugesin veel luuletusi. Fagira D. Morti "Normaalsuse etalon". Teate, selles raamatus pole midagi normaalset. Nihkesse asetatud tähed, sõnad ja tähendused. Mu professionaalne kretinism on nii kaugele jõudnud, et ma EI TALU, kui õigekirjavead puudutavad kokku- ja lahkukirjutamist. Ausalt. Ma saan aru Wimbergi kaashäälikuühendi ja silbipiiri mängudest, aga kokku-lahkukirjutamine on minu holy cow, mille üle ei tohi nalja heita. Mind füüsiliselt häiris see teos. Ausalt. Kuigi seal oli lahedat lugemist. Ausalt. Ma ei hakka näiteid tooma. Mu lemmikuks selles teoses pole muide mitte jutt, vaid hoopis Jan Kausi illustratsioonid.

Ilus raamat :)

Fagira D. Morti, 2001
Kujundanud Andro Küün
Illustratsioonid Jan Kaus
********************************************

Blogger paneb nõrka, nii et ma ei viitsi võidelda piltide ja muu jampsiga. Täna oli trenn. Pea poolteist tundi laksimist. Ma olen väga väsinud. Jumal tänatud, et ma oma agaruses pole koju mingit tööd tarinud. Homme veel väga pikk päev, siis reede ja ongi nädalavahetus :)


20.37 magama minna vist päris normaalne pole?!


Kaks kilo pirne, kilo banaane ning sama palju ploome koju tassida vist ei kuulu normaalsuse mõiste piiresse?!


Ühe laulu käiamine playlistis vist ei näita mind kõige paremast küljest?!


Nädala pärast tuleb Kessu. Igatseda ju on normaalne, eks?!


"Lihtsalt laulda, lihtsalt naerda, jälle hea on koos..."