eXTReMe Tracker

2. juuli 2015

Ma helistan teile

Suvi on ametlikult alanud. Lisaks ilmale, mille üle on saanud lakkamatult viriseda - külm, vihm, päiksetu, liiga palav, tuuline jmt - on ka telefonimüüjad avastanud, et mul on puhkus ning nüüd võib mulle igasuguseid asju müüa. Tänase päeva jooksul on mulle üritatud maha müüa Detox sisetaldu, mingeid vitamiine, mingit raamatut ja veel midagi, mida ma nimetada ei oska, sest mu kannatlikkus oli lõppenud.

On üks kummaline suvi. Harjumuspärase kõrval on mõndagi sellist, mida varem pole olnud. Samas ei muuda see mind rahutuks, ei tekita - enam - närvilisust. On, nagu on. Endalegi üllatuseks olen kohanemisvõimeline.

Juuli on alanud, plaane on tehtud ja kõrvale heidetud. Täna öösel nägin unes, et minu inimesed olid kõik koos mi casas. Ärgates sain aru, et tõenäoliselt see unenägu läheb juba järgmisel nädalal täide. Huvitav, kas saan trauma või olengi päriselt sellega rahul, mis mul on.

Kui saaks nüüd unerežiimi paika, oleks elu päriselt lill. Ja samas... Pole mõtet põdeda, sest praegu on ainus hetk aastast, kus saan süüdimatult rebel olla: punase tulega üle tee, kolm pudelit veini õhtu kohta, kaks korda päevas süüa, triikimata pesu hunnikud, südamest tulev naer, tabavad torked, kuulamisvalmid kõrvad.

PS Meie vanuses võib ka.

PPS Lapsed on mõnikord päris armsad.

Sildid: