Asjaoludest vol 2

Müts peas, valmis Internetti sukelduma :P Tegelikult on taustaks ikka Juur ja Kivirähk, ligi võetud väike kotike mündimaitselisi dražeesid ning avatud fail, kuhu peaks lähema 16 tunni jooksul tekkima eelviimane selle semestri kodutöö.

Kena on.

Aga tegelikult tahaks püsti karata ja põhja poole minna. Mitte lund otsima, vaid kvaliteetaega. Kuigi maal sai aega võetud - umbes kaks korda nii palju, kui alguses oli planeeritud, aga see selleks. Aeg-ajalt on sedagi vaja.

Ikka on veel kena, aga faili ei ole tekkinud ühtki rida, kommid see-eest said otsa.

Einoh, tuleb veel veits oodata.

Veider käik vol 2 + asjaoludest

Täna jälle bussiga läbi linna, sest neli nädalat tagasi tellitud asjad laekusid Smartposti eile õhtul kella seitsme paiku. Hommik otsa koolitöid - õigus-õigus-õigus ja väga erilised lapsed - Jim kotti ning bussi.

Buss oli taas rahvast täis, esimest korda nägin, et kasutati keskmise ukse juures olevat plaati, mis mõeldud kärude-ratastoolide bussi pääsemiseks. Päris huvitav leiutis. Ma ei tea, kas mulle tundub või on see siiski reaalsusest pärinev vaatepilt, aga mehaaniliselt ehk bussijuhi elavjõuga tõstatavat plaati pole kohanud, ikka nupulevajutus ja sahin on selle töö tavaliselt ära teinud. See selleks.

Lõunakas oli rahvast paksult täis, täis olid pargitud kõik teeservad, liiklust reguleerisid eriliselt energiliselt vehkivad tüübid. Eks ta ole.

Paki sain kätte, sisu on üle ootuste hea. Mulle meeldib! Näpud sügelevad ühesõnaga.

***
Jimi raamatu sain sõiduga läbi, oli päris hea stiiliga, st mulle meeldib harilik Eesti emo. Ashilevi kohta nii kirjutada, on muidugi paradoksaalne, aga arrogantsus on omas blogis ju lubatud. Ja samas oli see nagu Eesti film - toimub-toimub, aga puänti polnud. A samas ega elus ka pole, nii et mis seal ikka.

***
"Kaka ja kevad" on kuulamisel - aitäh, Päiksekiir!
""See on puhas liiv. Sinna peale saab pissida." Isa oli väga juhmi näoga, aga tänas viisakalt."
"Teie koer hakkab varsti õitsema!"
***
Ei saa kuulamise kõrvale Hvostovi lugeda, sest mõlemad on nii huvitavad, et tahaks süveneda. Nii et tuleb valida.

***
Mis veel? Pägalike kingid on suvaliselt kotti loobitud, pakendamisele pole jõudnud mõelda, tädile mõeldud kink on kinkekotis, hambahari on vannitoast ära toodud ja ootab kottipistmist, alkoholi pole jõudnud varuda, sest arvasin end bussiga sõitvat, aga võta näpust.

***
Noh. Ilusat jõuluaega!

Veider käik

Juhtus eile nii, et keset õppimistuhinat (jajah), helistas minu väike vend, kes küsis, tagamõte hääles, mis ma teen. Ühtlasi tekitas mus piinlikkust, et ma ta vanemale tütrele sünnipäeval ei helistanud ja jõudis siis asjani. Nimelt olevat keegi talle rääkinud, et Lõunakeskuse Imede Ööl müüakse peaagu-et-ilma-rahata PSP-d. Niisiis, koputades veel kord mu südametunnistusele, palus ta mul minna ja oma tütardele 200-eurone jõulukink osta. Pehmikuna olin nõus minema, kuigi väga kahtlev, sest ma pole KUNAGI ühelgi Imede, Ostu või jumal teab, mis öööööööl käinud.

Igatahes pakkisin ma bussisõiduks - jah, otsustasin bussiga minna - Blanchardi kotti ja läksin. Kõik oli kena kesklinnani, kui äkitselt oli buss paksult inimesi täis, kõik peale ei mahtunudki. Bussipeatus oli täpselt Euronicsi ukse ees, seega astusin sisse, pakkisin Blanchardi jälle välja ja lugesin, oodates, millal poe uks avatakse. Inimesi, kes ukse ees trügis, oli umbes 50. Kui uks 19.57 avati, toimus räme tormamine. Kakskümmend sekundit hiljem oli pood rahvast täis ning müügimees teatas, et PSP-sid oli müügil neli ning nende õnnelikud omanikud seisid esimestena kassajärjekorras. 19.58 olin sunnitud väikevennale helistama ja ütlema, et jõuluvana ei too PSP-d.

Tegin tiiru, et väikestele tüdrukutele PSP asemel riideid osta, aga kuna ma 2 nädalat tagasi koos pr Emaga tegin sama tiiru, märkasin, et osa tooteid on poodidest ära korjatud ning ostud jäid tegemata. Seega sõitsin järgmise bussiga koju tagasi.

Blanchard sai läbi, sain kogemuse võrra rikkamaks ning jõulukingid väikestele tüdrukutele ostan neljandat aastat järjest kaubamajast - ei pea trügima, kvaliteet tagatud ning ilusaid riideid ei korja keegi müügilt ära.

Procrastination

Mida tean mina personalijuhtimisest? Korrektne vastus on, et loomulikult mitte midagi. Olematud teadmised ei takista mul kirjutamast järjekordset kodutööd nimetet aines. Küll aga takistavad muud asjaolud:

* piparkoogid - kui need on teises toas, tuleb need arvuti kõrvale tuua, kui need on arvuti kõrval, tuleb neid süüa, kui neid süüa, tuleb poest tuua uued;
* koduloomad - kui nad on toas, tahavad nad sülle või õue, kui nad on õues, tuleb nad tuppa lasta, teha seda kõike lakkamatult kogu päeva juhusliku intervalliga;
* suitsetamine - töötab igal hetkel ja igas asendis, pole midagi olulisemat kui tõmbamata sigaret;
* R2 - kui seal on Peek ja Pedaru, tuleb raadio kinni panna, kui seal on Juur ja Kivirähk, tuleb lakkamatult naerda, kui seal on "Leviosuti", tuleb valjuhäälselt laulda üürata;
* lumi - kui seda pole, tuleb puudumise pärast iriseda, kui seda on, tuleb seda läbi akna andunult vahtida;
* Imeline Teadus, Imeline Ajalugu jt ajakirjad - no tuleb ju lugeda;
* mandariinid - kas ma pean üldse kirjeldama - pesta, kuivatada, koorida, tükeldada, koored prügikasti, käed kraani alla ja otsast peale.

Nii. Nüüd vaatan jälle suurepäraseid jooniseid ning kirjutan midagi personalist, täites vahepeal loomulikult eelkirjeldatud etappe.

Tsiteerides klassikuid: "Eks ta ole."

Õigus-õigus-õigus

Istun juba kaheksandat tundi arvuti ees ja "teen" referaati. Ehk siis loen PGS-i ja PRÕK-i ja tervet hulka määrusi, mida üles loetlema ei hakka. Kopeerin ja üritan samal ajal aru saada, mis on see toode, mida mul lõpuks vaja läheb, kuidas seda vormistada ning millal on õige aeg lõpetada. Arvestades, et olen istunud erinevatel päeval kokku selle "asja" ees umbes 24 tundi ning jõudnud PGS-i 25 §-ni ning neid on seal 127, tundub, et tähtajaks antud töö ei valmi.

Samas on alati võimalus proovida lati alt läbi joosta. Mida ma ilmselt mingil hetkel teengi, sest ma tõepoolest ei arva, et ühe väikese referaadiga kõik probleemid lahendan. Noh, olgem nüüd ausad. Ma ei lahenda ilmselt ühtki probleemi, see-eest teen endale ühe teema selgeks, mis oligi kodutöö tegemise eesmärk õppejõu juhendis.

Nii et ühel ilusal hetkel kavatsen ma püsti tõusta ja veeta pühapäevast kvaliteetaega triikraua ja Andrus Kivirähki seltskonnas. Mis elu see muidu on, eks.

Ja mul on õigustatud ootus lume osas - kus see krt on? Ma ei soovigi meetrit korraga, aga no kerge 10 sentimeetrit võiks olla, sest maa on kole must, õues sajab lakkamatult vihma ning pime on 24 tundi ööpäevas. Kuigi - seadusest ma muidugi lumelubadust ei leia... Küll aga tean ma, et 19 kraadi Celsiust on see, millega ma veel koolis tööd teen ja ülejäänu puhul võin jalad seinale lüüa :P

Kas ma juba ütlesin, et mul on referaati tehes nii igav, et iga poole tunni tagant istun pliidi ees? Või et iga 15 mintsa järel kõnnin kaks sammu külmkapini? Või et iga 10 mintsa tagant ühman valjuhäälselt "mis mõttes"? Või...

"Leviosuti" käib.