eXTReMe Tracker

25. apr 2006

Luust ja lihast

Sirpi lugesin. Vahva. Tegelikult tekkis mul Tiit Palu kommentaari Reet Neimari ja Madis Kolgi arutelule lugedes selline mõte, et kui ma ei teaks, et pr. Neimar on päriselt olemas, luust ja lihast inimene, siis ma ilmselt arvaksin, et see jutt, mis lehes avaldati 7. aprill, on konstrueeritud. Avaldatud on tiraad kusagilt raamatust, mis on maailmatu boring. Ei, pr. Neimar pole igav, aga see jutt on nii ülespuhutud, et tekitab mulje, nagu loeks väga igavat raamatut. Pealkiri Palu/Vaheri kommil oli muidugi vastav: "Sure ära"... Ei tohi tule ja tikkudega mängida!

Muhahaa

Ai, ma olin täna tige. Kohe nii tige, et mõtlesin koju jõudes kohe karjuma hakata. Nelja seina ja nelja koera suunas. Viha kobrutas ja kees. Nii tige olin, et karjusin oma ema peale, kes julges neli korda helistada, et linnas kokku saada. Ilge. Tegelikult midagi erilist ju ei olnudki. Ja see tegigi tigedaks - tavaline päev ja nii sitt. Põrgulised vihastasid mu täna väga-väga välja. Oma mittemidagitegemisega. Lihtsalt istume ja vaatame suu sisse, et äkki on midagi põnevat. Ja mina alustan lauset. Alustan uuesti. Alustan uuesti. Nii umbes seitse korda. Siis saab muidugi osatada, a la ise esta õps, aga kokutab. Ühesõnaga. Ilaklimbid, footbagid ja mõned täiesti off-limits tegelased.

Läksin hoopis poodi ja ostsin endale uued kingad. Neljandas poes istusin riiuli ette maha ja mõtlesin, et enne ei lahku, kui midagi välja valitud. Valisingi. Kui Lne näeks mind, siis ta ütles, et ma olen endiselt veider. Olen jah. Tigedushoos midagi osta ei ole absull hea. Ise olen rahul.

Pärast väikest söögipausi pidin õue rulludega mängima minema, mis kujunes plaaniväliseks aiakraapimiseks. Arvake ära, et töö tegemine on väga rahustav. Sain vähemalt poole oma agressiivsusest välja elada ning teist poolt elan praegu klaveri peal välja. Varsti jääb alles üks ära näritud ja välja sülitatud viinamarja koor. Vat just sellise võrdluse valisin täna iseenda jaoks.

Kordan veel kord: ma olen rahul!

P.S. Mida arvata tüübist - 13-aastane - , kes viskab end klassis pikali, et õpetaja seeliku alla vaadata??? Ilmselt hakkame rääkima poiste ja tüdrukute erinevusest. Kuigi ta kinnitas, et ta sai aru. Äkki saigi? Loodame.
P.P.S. Mida arvata tüüpidest, kes tatistavad 45 minutit üksteise suunas, üksteise peale ning loomulikult saab tatirallist osa ka nende lähinaabruskond??? Ilmselt kirjutame seletuskirjad ja teatame vanematele. Ja kui närvid tõesti läbi lähevad, siis olengi see mõrd, kes politseile avaliku korra rikkumise kohta avalduse kirjutab. See oleks siis muidugi viimane asi, mida sellel töökohal ette võtta. JAMA.
P.P.P.P.S. Mida aravata sellisest inimesest, kes töölt tulles tahab maailmal pea otsast ära hammustada, sest ta saab aru, et see ongi maailm??? Ilmselt teeb see inimene oma tööd edasi ja oma loll-naiiv-blond-idealistlikes mõtetes arvab ta, et mingi ajaga on võimalik mingi osa neist nn õigele teele juhtida või vähemalt panna nad nentima fakti, et nende teguviis on vale.

The End.

23. apr 2006

Ähäh

Ühesõnaga, kui ma mõtlesin, et ma sel nädalavahetusel ei kraabi, vaid lihtsalt ravin ennast, st magan, siis nojah. Plaan oli kiita, aga:

1) eile ma ei maganud päeval
2) vathtisin niisama
3) ei ravinud ennast
4) täna kraapisin pool päeva
5) olen surmväsinud
6) tööd on parandamata (üheksandike omad)
7) päevitama ei ole jõudnud
8) käed on rakkus ja täiesti krambis reha hoidmisest
9) jne.

Jep.

Nädalavahetus, kus ei pidanud kuskile minema ja mil telefon oli välja lülitatud. Ahjaa. Ostsin täna oma elu esimese pintsaku. Isegi ei tea, milleks. Tjah. Elu on ikka ilus küll.

22. apr 2006

Laupäev

Täiesti roosa ja rahulik. S.t. päike paistab, pesu kuivab, ajalehed loetud ning vaikselt on uni peale tulemas. Saab kodus olla. Positiivne. Selliste päevade nimel ju tasubki tööd teha ja vaeva näha. Armastuse tulemisest ma ei räägigi.
Sõin just limiteeritud hulga friikartuleid - ikka tasakaalus toorsalat ja kartul - ning nüüd tahaks veel midagi. Mida, seda veel ei tea, aga isu on. Ilmselt tuleb taas kord jalad selga võtta ja Kruusamäe poodi minna. Enne vist tasuks välja mõelda, mis on see SEE, mille järele ma lähen. Muah.

Üks onuke käis täna rullusid vaatamas ning valis juba endale koera välja. Kurb. Kaks nädalat veel, siis on nad kõik läinud :(

Miss English saatis eile sõnumi, et London on täis kenasid vallalisi Briti poissmehi "all you can eat buffet" olid tema sõnad. Niuks. Mina samal ajal õppisin Sarakesega eesti keelt. Õigupoolest lahendasin talle teste ette, sest kolmapäeval on tal sisseastumiskatsed. Võrdleme siis elu Eestis ja Briti saartel. Oh, impeerium! Kuninganna saab 80, mis tähendab, et kaupmehed on paar kuud heas tujus, linn üles vuntsitud ning vihmgi peletatud. Tahan ka...
Aga meite plaanid vist piirduvad hetkel ühe teise Euroopa riigiga. Kahjuks isegi ei mäleta, mis see täpselt oli. Ahjaa, Berliin. Pole paha, kuigi jah, Deutchlandis on vist teisigi paiku, mida vaadata.

Zah-zah.

21. apr 2006

Rullud













Heh. Numm-numm.

Sellised olid rullud eelmisel nädalavahetusel. Suure Reede nummikud, vanust kuu ja 14 päeva. Pruun on nagu Nässu, keskmist kutsun Lokiks, ta on selline hellikukene. Äärmine on hullult suur isane koer.

Kiisu















Ja nüüd siis on meite kiisu
ka kuulus. Ta on nüüd
Internetis :)
Olevat talle kunagi nimeks
pandud Mirr, aga see on
lihtsalt nimi. Keegi pole
seda kunagi kasutanud.
Ta on lihtsalt Kiisu

19. apr 2006

And I feel... blue...

Ostsingi vaiba. Tunne on hele-helesinine. Ja samas külmavõitu. Juba tuli kirjeldamatu kihk osta üks tumesinine vaip veel. Tundub, et on puudu. Sellest ma ei räägigi, et eile nägin poes sellist voodikatet, mida mul just-just väga-väga vaja läheb. Õnneks on kõigel piirid. Loodetavasti.

Telekast tuleb täna "Hitler". Kolm ja pool tundi. Plaan on vaadata, aga enne peab 1) tööd ära parandama; 2) tunnid ette valmistama. Lootust on.

18. apr 2006

Päevapilt







Katu brand-new rullu.
Meite omasid on kolm,
nii et ma pole päris kindel,
kas nad pildile ära mahuvad :)))
Mõni teine kord,
et siis on,
mida oodata.

2 ja pool tundi

On just see aeg, millega mu arvuti kell puusse paneb. Ehk siis näitab aega kaugelt üle südaöö, kuigi tegelikult see nii ei ole. Seega võin ennast pidevalt lohutada, et mul on veel aega. Kui keegi küsib, miks ma seda kella õigeks ei pane, siis vastan kohe: panen ja pidevalt, aga ta käib ikka ette. Kuidas see võimalik on, ma ei tea. Seega ma loobun. Hakkan ootama aega, mil kell on 24 hashi ette käinud :P

Ahjaa. Miss English läks eelmisel nädalal Eestist ära. Lubas endale bloggi teha, et saaks teada, kuidas tal seal läheb (tsiteerin muidugi mõista Jaan Tätte igihaljast klassikat). Pole aga veel minuni tema virtuaalkodu aadressikene jõudnud. Küllap on kevadine London pähe löönud-hakanud ;)

Ja õunad on head. Eriti kui neid uuest Luminarci kausist võtta. Täna oma kevadehulluses ostsin kaks tükki. Seisavad mul siin laua peal ja ma just mõtlesin, et peaks neid veel ostma. Mitte et mul neid VAJA läheb. Ei, aga lahe ju, kui on palju asju. Võidab ju see, kel on surres rohkem asju. Peaks ikka sinise vaiba ka ära ostma, siis oleks jälle tükk aega tunne, et elu on ilus (loe: SININE).

Ühesõnaga. Minu kaks nn vaba õhtut, mil oleks võinud töid parandada ja töölehti ette valmistada (ohjeldamatult), on kulunud tehes ei tea mida.

Mina olen rahul.

P.S. Käsh on ka juba põrandat pesnud. Nii et siis täna juba kolm korda. Rullud, ärge s...ge!!!

Ilus päev

Täna on olnud ilus päev. Ausalt. Hommikul ei pidanud tõusma, et tööle minna, hoopis koolituspäev taas. Seega sai ajaarvestuse järgi 2 tundi kauem magada. Mis ei takistanud koertel hommikul 5.45 mu ukse taga kraapima hakata, nii et mingist kauem magamisest eriti miskit välja ei tulnud :) Seega üritasin kella poole üheksani neid ignoreerides edasi põõnata ning mingil määral see ka õnnestus.

Ja siis koolitusele läbi hommikuselt sooja ja valgust täis linna. Koolitaja ei olnud just... viisakalt väljendades polnud selline koolitaja, kes mulle meeldiks. Selline vana kooli tädikene, kes heietas päris lõpmatult mingite asjade otsas, mis olid kõigile arusaadavad. Tjah. Igatahes lõppes see kenasti tund varem, kui ette oli nähtud ning mina kasutasin juhust ja külastsin Saastamarketit. Kodukeemia oli kõik otsas. Nüüd on meitel suures koguses Domestost (koerakakaga võitlemiseks), Cifi (kassi jälgede kaotamiseks), Puri (toidujääkidest vabanemiseks) ja Arieli (muruplekkide eemaldamiseks). Ja ma kasutasin pea kõiki neid asju kohe. Mitu tundi sai kraapida. Olgem ausad, põrandaid olen jõudnud juba kaks korda Domestosega üle valada, sest pisikesed rullud jõudsid minu koristet koridori ikka otsast otsani uuesti täis lasta. Nii et koristasin. Vaibad viskasin kõik õue ja kui minust sõltuks, siis nad ei tuleks siia tuppa tagasi lähema kuu jooksul, seni kuni rullud veel meil elavad. Nad nimelt pissivad ainult vaiba peale! Võite ise arvata, millised need vaibad välja näevad... Pök. Koerteallergia hakkab ka välja lööma, aevastan päevad läbi ja nohu on ka väga-väga tugev. Kuigi see kõik võib ka kergest külmetusest olla, mille endale Suurel Reedel kraapides hankisin. Vat nii.

Külm on. Seega kütan üle nädala ahju. Kevad on lahe.

17. apr 2006

Btw

Nägin. Reedel. Efq oli juba enne kaht näinud. Kollast. Mina nägin kirjut. Liblikat, muidugi mõista. Kartsin, et veel üks nädalavahetus möödub ilma, et ma teda märkaks, aga õnneks nii ei läinud. Niisiis kirju suvi.

Ahaa. Seletasin täna kaheksandikele, mida tähendab sõna opositsionäär. Just nii. Ja siis küsisin, et mis on koalitsioon. Oleks pidanud teadma, et täiesti vale küsimus. 10 minutit pühendasin taas kord seletamisele, mis parteist on Savisaar ja mis parteist Ansip. Lapsed on ikke hullud dzõugitajad.

Täna arenesime taas ühe emaga. Laps pühendas oma hinnalisest ajast meile pool tundi, mil ta siis lihtsalt meid pikalt saatis. Ühesõnaga. Pool tundi lapsega ja poolteist emaga. Lõpuks olin nii kokku jooksnud, et läksin proua direktori kabineti ja kokutasin seal viis minutit. Ebanormaalne. Aga tegelikult on see ju parem variant kui see, mida neljapäeval harrastasime. Laps nimelt keeldus kohale tulemast. Seega uus kohtumine reedeks kokku lepitud ning vaesed kaheksandikud teevad sel ajal töölehte taas.

Tahan lennata, täitsa tõsiselt.

16. apr 2006

Algab päev...

Ammu algas... Aga see va "Kikerikii" kummitab. Annaliisa undab peas laulda nii mis kole.

Rahutus on. Rumal. Tahaks kraapida. Fuu. Vasakule ära.

4. apr 2006

Mission Impossible: Art is Everywhere

Kunst on kunstis kunsti näha. Ja lisaks sellele nõustun kõigi nendega, kes ütlevad, et lapse kasvatamine on kunst. On küll. Ma, muide, olen vilets kunstnik. Õnneks õppimisvõimeline.

Huvitav, miks ma öösel pool kaks käo kukkumist kuulen?

2. apr 2006

Ving-ving

Iu-iu, tahan teha ja teengi sisemiselt. Sest nagu ei viitsi! Lihtne.

Btw ei soovita maasika margaaritasid manustada ja arvata, et siis saab rahus bussi peale istuda. Ei saa. Ausalt. Tuleb hoopis Jägermeistrit, tequilat, viina ja veel mõnda asja edasi juua. Tulemus: hea plaan läks vetttttt vedamaaaa. Loodan, et ta jääbki vedima, ei tule koju.