Back to school

Ajee. Ma käisin täna koolis. Üle 1,4 aasta astusin sammaste vahelt peahoonesse. Kõik on sama. Samad sambad, sama kell, sama koridor, sama auditoorium, sama õppejõud, sama stend, samad näod, samad jutud. On tõesti vähe asju, mis muutuvad, enamik asjadest-inimestest on konstantsed. Noh, mitte et see oleks postulaat, millest lähtun, aga mulle tundub nii. Nagu poleks katkestust, mis tegelt juba 2005. aasta kevadest alguse sai, olnudki. Teater on sama, teadus on sama. Ja kes seda muutust igatsebki. Inimesed on harjunud vana ja turvalisega, rutiin on see, mis joiab elus ja käigus. Ükskõik, kas see käik on tühikäik või mingi teatud tähendust omav käik. Maha teooria, maha praktika, let the life begin... Päh, loosungid sakivad. Tõetera on aga asjas sees. Väga tahaks kooli tagasi. Peahoone lõhn, 228 lõhn, on eriline. See on teravalt individuaalne, mõnele lõhna ja maitsetu, mõnele eemaletõukav, mõnele kutsuv ja peibutav. Võrreldav teatri lõhna ja teatri tulede kustumisega. Kui kunagi tõusis ja langes eesriie, või kardinad sahisesid lahti-kinni, siis täna on lihtsalt mäng. Algab ei kusagilt, suundub ei kuhugi. Ma olen seda lauset juba varem kasutanud, aga siinkohal on ta jälle õiges kohas. Mäng, mis peibutab ja samas hirmutab. Plink-plink teevad mänguautomaadi tuled, kill-koll kukuvad eurod. Eufooria tõstab pead ning kaob sama kiiresti, asendudes paanilise ebaõnnestumise hirmuga. Hirmuga, et võin midagi ära solkida. Teadust ei saa solkida, teatrit samuti mitte. Saab üle lasta, molemat, muide. Kas ma seda tahan? Ei tea, vist ikka mitte. Tahan ikka mõlemat. Ja siis veel paljusid teisi asju. Kusagilt tuleb kokku tõmmata end, ent kus on see ressurss, mille arvelt seda teha? Selge on see, et millalgi ma jätkan. Mitte just sealt, kus asi kord pooleli jäi, aga alguspunkti leian kindlasti. Settimisaeg pole veel lõppenud, kuigi aiman, et see peagi saabub. Ja siis tagasi kooli. Koos juttude ja küsimustega, vastusteta ja samas paljude erinevate võimalustega. Vaatan ja imestan, silmad pärani, ja ise ka ei usu, et nii peabki olema. Et nii ongi. Ja et mulle see meeldib.

Alma mater elab. Vaatamata vinsutustele, mida kogu see krempel üle on elanud ja elamas.

Btw, Nässul on viis tutsat. Nende isaks on ilmselt Nurme tänava suurim valge bokser. Kujutate siis ise ette, millised need pisikese madala krantsi kutsikad varsti välja näevad. Reaalsus litib koerakakaga talla all. Hea, et on olemas igapäevased mured. Muidu veel äkki hakkaks teadust tegema :P

Mnjah

Kolm nädalat arvutita elu saab homme täis. Arvake ära, et ma olen juba peaaegu unustanud, kuidas trükitakse, mida tähendab kellelegi kirjutamine ning mida õigupoolest peab õppealajuhataja silmas, kui mainib, et töökavad tuleb esitada.

Ühesõnaga on kogu see jant viinud mind nii kaugele, et ma pole veel töökavasid teinud ning kuigi täna tulin ekstra varem tööle, et teha, ei ole mul erilist viitsimist. Kui lõpuni aus olla, siis naudin ma praegu iseendaga olemist (aa, ebanormaalne, et selleks peab reedel tööle tulema?!). Istun, koristasin, lugesin meile ning kohe-kohe lähen toon shokolaadi, mille ma ise ära kavatsen süüa.

Mulle käib närvidele see blogger2, sest see paneb mulle pidevalt näkku.

Nii et mahlakad detailid klassiekskursioonist jäävad ära. Meil läks ju hästi :P

Ajee

jälle esmaspäev. idiootsuse tipp. absurdsus ruudus.

ma lõpetan kommenteerimise. ekool, kool ja elukool.

blaah

nüüd ta siis tuleb

ehk siis varsti-varsti peaksin ma ärkama, tegema kohvi, istuma taksosse ja sõitma kooli juurde. et minna lastega kolmepäevasele klassiekskursioonile. arvake ära, mis on praeguse tunde nimi? ja viis punkti, võitja au ja kuulsuse sai see vastaja, kes arvas ära: "sitt püksis". vat nii robustselt tuleb väljenduda. aga just selline tunne ongi. kõht teeb imelikke asju, pea on täis tuhandeid siia-sinna kargavaid mõtteid, asjad on toas pilla-palla laiali. ja pääsu pole. tahan, et kolm järgmist päeva läheksid võimalikult kiiresti ja valutult. appppppppppi.

europe, here we come.

Võta

.. kalashnikov ja lase mind maha. ausalt. ebanormaalne päev ja ma pole kusjuures veel ekskursioonil. ma ei hakka pikalt kommenteerima. hp on peaaegu surnud. mina olen maha tümitatud. ikka juhtub, eks ole. aga miks kuradi pärast peab keset kena keskhommikut tulema mingi pangeke sitta kaela? faaaaaak. nii et homme lähen tööle :P

Ahjaa. "Vaikus" ja "Jälitaja". Läbi mõlemad. Päris vähe lööb filoloog minus välja, kui raamatutest kirjutan?!!!!

MTV sakib. Kena tibi lasti ka lahti :P Nüüd peab veel sellest pepupoisist ka lahti saama ja siis võib edasi elada.

What goes around, tha comes around...

ehk siis tee teisele ikka ja alati seda, mida tahad, et sulle tehakse. mis tähendab, et mul peaks kunagi olema mõned lapsehoidjad, teatrisse kutsujad, inimesed, kellele küpsiseid pakkuda ja sokolaadi osta...

blogger möllab, seega ma ei viitsi ponnistada. HP on endiselt haige, täna viin ta Ordisse. Nässul ei ole veel poegi, kuigi ma ootan. juba pikkade silmadega.

jajaaa.

White chocolate

usute või mitte, aga viimase kolme päeva jooksul on juhtunud...

...arvuti enam ei tööta. see tähendab, et nüüd ainult töö juures meili loen ja tööd teen. thank you! ainult et siin pole aega ega tahtmist ja ajalehti tahaks ju ka lugeda. vahel harva või nii. ja sõprade pilte vaadata. ja rääkida...

...kolm kilo kaalu kadus nagu niuhti. oli ja enam ei ole. küllap ta varsti tagasi tuleb, koos sõpradega, kusjuures, aga ma ei põe...

..."Ülesküntud uudismaa" I raamat sai läbi, naljakas oli. "Väike nõid" ja "Meil Kilplas" ka.

...olümpiaaditööd parandatud... analüüs alles pooleli...

...jalakrambid alates pühapäevast...peavalu alates tänasest hommikust...

...omaloominguõhtu... õhtu teatris...

Egolaks

Täna tulin koju ja nautisin ennast. Lihtsalt. Et kõik, mis vaja, sai kiiresti tehtud. Et kilod ei ole viimase paari päevaga kogunenud (vaatamata saiakese maratonile, mida me arendame ülehelikiirusel). Et koer ei hüpanud üles. Et kaubamajast sai jälle osta süüdimatult paberkoti. Et tehakse jogurti dušigeeli ja ma endale seda ostsin (palju). Et süüa ei viitsi teha (kohustuslikud friikad menüüs). Et kulme kitkun üle päeva. Et Eveliini blogis olid blondiinikese pildid. Et ajalehtedes polnud midagi huvitavat. Et emmeke helistas (üle kahe kuu ise valis mu numbri ja helistas). Et väsimusest olid pupillid suuremad kui keskmisel narkaril. Et epilaator väsimusmärke näitab. Et ma üritan olla titadele maailma parim tädi. Et juuksed pole poole aasta jooksul kasvanud. Et tähtis paber on kadunud. Et kirja kirjutada ei viitsi. Et tööd teen hädavajalikult määral. Et hädavajalikku määra pole olemas. Et homme on ülemuste vaba päev. Et kell on 23:32.

Mina tänan (vasakule ära).

Red Dot

Just-just. Käsh koristas pühapäeval tuba, st kraamis riiulitest poole pööningule, 1/100 prügikasti ja mõned plaadid maandusid minu toas. Ma arvan, et mul on täiskomplekt Jää-äärt ja igasuguseid boilereid, mis antud välja 3 aastat tagasi. Ainuke, mis minus huvi tekitas, oli plaat, millele püüdlikult markeriga peale kirjutatud Heatuju 1. Siin on umbes 20 Red Hoti lugu. Alates "By the wayst" ja lõpetades "Venice Queeniga". Ma arvan, et tänase muusikavalikuga pole probleeme :) Hea tuju on garanteeritud.

Hea tuju vaatamata sitaämbrile, mis täna on põrguinglite poolt mulle pähe kallatud. Ma ei saa aru, mis neid vaevab, nad ei möirga, ei jutusta, ei jookse, aga ometi on asjade tehtud saamisega probleeme. Ma ei taha sellele mõeldagi. Vastik-vastik-vastik.

"The world I love, the dreams I have... Come and tell me, when it´s time... Time do change anything I knew, how about you?Sweet talk, but don´t... Can´t stop the spirit that I need you..."

Repliigi korras

Arvasin, et valimised on end ammendanud, aga eksisin jälle. Hommikul tööle minnes avastasin, et valimisjaoskond oli oma hääli minu kabinetis lugenud. See tähendab, et lauad olid keskpõrandale kokku lükatud ning selle peal kiht pahna, mis valimiskastidest välja kopsitud - saepuru ja mustus. Ma desifitseerisin lauad ära, muide. Prügikastis oli hulk numbreid, mida komisjon oli valmis kirjutanud, et antud hääli pakikestesse jagada. Loodetavasti ei olnud seal ühtki valimissedelit :P

Juho arvas, et oleks pidanud pilti tegema sellest. Jääääh, head mõtted tulevad ikka alles tagantjärele.

Retooriliselt: valimised on läbi?

Jei! Valimisreklaamid lõppesid!

Et siis loetud minutit tagasi lõppes kogu valimistrall. Valimispäevgi on läbi saanud. Minu hääl - antud Tartu kaubamajas kõrvale tõstetud valimiskasti (kas seda ikka arvestati?) - läks IRLi esinumbrile minu piirkonnas. Jääme ikka traditsioonide juurde, eks :) Igatahes kandidaat, kellele ma hääle andsin, on riigikogus. Nii et siis läbi see trall mõneks aastaks.

Ei viitsi pikalt valimistulemusi analüüsida, küll aga jõudsime saadet "Valimiste õhtu" vaadates arusaamale, et nii palju nalja pole televiisorist ammu näinud. Ridamisi panid ETV reporterid intervjueeritavatele ära. Nt see vaesekene IRList, kes Paidest intervjuud andis ja ütles, et eelistab peaministrina Ansipit ja siis Kaileen (jaa) küsis, et kas Laar ei sobigi... Muid sarnaseid kärnu oli veel. Naera puruks ennast.

Nädalavahetus on olnud. Ja läinud. Eile ei teinud midagi. Ahjaa, vaatasime filmi suitsetamisest, päris tore oli, kuigi pea valutas ja suitsu isu tuli pidevalt peale :P Ja Da Vinci koodi vaatasin ka poolenisti, siis tudisse. Reedest ma ei räägigi. Olümpiaad oli, nii et jõudsin koju pärast kümmet õhtul. Väga väsinud ja näljasena. Blaah.

"Roostevaba mõõk" sai läbi. Lugemiskontroll tegemata :( Küll kunagi teen, kui häda mu kaevu ajab...

Öö.

Eilne päev

Ühesõnaga ma üritan unustada eilse postituse, mida blogger 3 korda üles ei pannud ning seejärel kustutada ei lasknud. Unustatud. Tehtud :P

"Krabat" sai eile enne südaööd läbi. Vahva raamat. Pärast Potterit muidugi sutsu lahja, ei tundu nii seikluslik, kolm aastat - tegelikult 9 - on ju 220 lehele pressitud... J. K. Rowling oleks siit ikka miljoneid välja imenud :P See on see saksa akuraatsus: saab lühidalt öelda, siis öeldaksegi. Täpne värk. Tore raamat oli, lasen lastel järgmisel aastal - kuuendas - lugeda.

Uue raamatuna lebab öökapil "Roostevaba mõõk". Olen kunagi lugenud, aga unustanud ning vaja on lugemiskontroll teha. Kuigi ausalt öeldes, võtsin enne Kivirähki ja Preussleri maaniat (ostsin Apollost veel kaks tema teost) riiulist... "Ülesküntud uudismaa" I osa. Kavatsen selle ühel kenal päeval läbigi lugeda :) Algus on igatahes paljutõotav! Sotsialistlik realism ruulib!

Btw haiglasena tunnen end. Köha-nohu üle, aga uued hädad on platsis...

Aa. Praegu tuleb R2st mingi laul, mille sõnad kõlavad umbes nii "Pronkssõdur, pronkssõdur" ja palju äga ka veel seal. Kusjuures ongi nii... Ma ei hakka tsiteerima Ansipit, kes tsiteerib kadunud Lennartit ("Tule tavas appi" on aastapäevakõnest pärit fraas, muide!), aga noh, keegi võiks sarnaseid laule tegevad hälvikud küll ära keelata. Järgmine sama bändi hittlugu on ilmselt: "Kevad tuli. Kevad tuli" või miskit krõbedamat "Kõht kinni. Kõht kinni."

Jouuuu, määän, vatttttssss aaaaaaaaaaaaaaaaaaapppppppppp...