Jessikas, bloody jaanuar saab tänasega läbi. Mis omakorda tähendab, et maailm peaks kohe muutuma roosamannaks ;) Ei tea, eks homme näeb, kas midagi muutub või ootab ees ikka see sama täristamine.

Kõigest ikka kunagi hiljem. Noh,kui peaks kunagi aega tekkima. Ja tahtmist.

Üks positiivne asi veel: temperatuur on kõvasti tõusnud :D

Oo, ma tahaks pikalt panna... kirja mõned read. Kahjuks olen aga teatavas motoorse rahutuse faasis, ärevaks teeb ka asjaolu, et sõrmeliigesed on valusad ja käed üleüldiselt ilmastikuga seonduvalt kaetud haavanditega. Kole vaatepilt, ebamugav trükkimine. Ja üleüldse.

Kui kraad langeb, siis kirjutan, seni istun vaikuses.

Let the 40´ies begin

Ei teinud mingeid kokkuvõtteid aasta lõpus ning ka uue eluaasta saabumist üritasin osava manöövri abil ignoreerida. Ei õnnestunud, ikka tuli. Veksleid ei visanud, lubadusi ei pildunud, kingitusi ei nurunud, pidusid ei pidanud.

Sellegipoolest helises telefon lakkamatult, sõnumid siia-sinna, pähe ronisid suured mõtted ja põhjapanevad järeldused, justkui ma nüüd teaks, mis see elu on (sic!), valgustus vägisi ronis pähe (aga võib-olla oli see hirmtarkade inimeste seltskonnast?), kingitused leidsid ikkagi tee, väikesed piduidud organiseerisid end ise.

olles nüüd juba ankeetide väärikamasse kasti jõudnud (vanus 30-40), saan aru, et aastaplaane pole vajadust enam teha, kõik need linnutiivul ja väle põder kõlisevad väljendid on kuradi õigeid, seega hakkan viisaastakutes mõtlema :D Seda enam, et üks viisaastak mu elus sel kevadel läbi saabki. Võib-olla teen kokkuvõtteid.

Mine isahane tea.

Seda mu luban küll, et endiselt loen läikpildilisi informatiivseid väljaandeid. Noh ja mõnikord piltideta ja hoopis kehvema kvaliteediga paberil jutukesi ka. Ja mõne jooksuringi ikka teen ja vahel mõne pikemagi. Kassile olen uksehoidjaks ja vahel kutsun inimesi ka sisse.

P.S. Nüüd saan uhkusega öelda, et pärast 18. eluaastat olen suutnud ühe aasta olla ühegi sigaretita. 2. jaanuaril täitus mälestusväärsest päevast, mil pliidisuu ees küürutades kaks viimast Marlboro lightsi sisse imesin, aasta. Ilmselt võin endale väikse auhinna anda. Premeerida end suitsuga? Mnjah. Elu on ikka seiklus.

ISBN 978-9985-9980-6-9

Aasta esimene raamat... loetud! Peeter Volkonski absurdse pealkirjaga teoseke, mille pealkirja ma meelde küll ei kavatse jätta. Olen üritanud mitte elulooraamatute lainele sattuda... Volkonski raamatu puhul tuli välja, et olin infot liigselt blokeerinud, sest eluloost oli tegelikult asi kaugel. Seal oli paar lapsepõlvemälestust, mõned humoorikad seigad noorusajast ning segasevõitu unenägusid luuletuste-laulutekstide vahepeal.

Mõtlesin tükk aega, kas ma oleksin nii ettevaatlik oma suhtumise väljaütlemisega, kui autor ise poleks puhtsüdamlikult tunnistanud, et ta kirjutas selle teose raha pärast - talle maksti avanssi. Ausus on hea, aga Volk justkui vabandaks oma raamatu pärast juba ette - raha mainitakse sissejuhatuses juba.

Ühesõnaga tahaks, et saaks rahulikult nautida, aga natuke on minus veel säilinud kohusetunnet ja aukartust. Kirjutamine on ju püha? Saan ise ka aru, kui jaburalt see kõlab, aga nii ta on. Vanad kombed ei taha kaduda, kuigi ma kangekaelselt teen tööd, et asja "iisimalt" võtta. Mõningal määral on see ka õnnestunud :) Aga nüüd läks jutt raamatust kaugemale.

Harju keskmine raamat: köidetud kenasti, kaas esinduslik, fotovalik maitsekas, ülesehitus pisut eklektiline, tähesuurus muutuv, taustavärv samuti. Väga... Kergelt tulnud ja läinud ilmselt samamoodi, aga see on meitel paar aastat juba trendiks olnud. Teos tõestas mulle, et eelarvamusi ei tasu luua ning eemalehoidmiseks pole ka erilist põhjust. Mingit muda külge ei hakanud, tükki küljest ära ei kukkunud, aga paar tundi köitvat lugemist oli kindlustatud. Lugejana hakkas peas kerima mõte, et Volk võikski lühijutte kirjutada ja avaldada. Regulaarselt mõnes ajalehes, leht ainult võidaks sellest :) Ja jutt ei peaks olema tõsine, vaid aeg-ajalt teise reaalsusse kalduv, tähenduste ja võimaluste paljususes uperpallitav. Iisi.

Hinnang: 7/10.

It´s my party

Ehk siis esimene sissekanne 2010. aastal tuleb... jooksmise kohta.

November: 101 km, 6,05 min/km, 8 korda.
Detsember: 59 km, 6,01 min/km, 5 korda.

Ma ei jaksa praegu arvutada, kui palju ma eelmisel aastal kokku lidusin, aga seda on kindlasti rohkem kui paari eelmise aasta jooksul kokku.

Tervis tuleb! 2010. aastal koos esimese maratoniga? Vaatame seda asja ;)