... boots are made for walking...

Ühesõnaga. Hommik. Vihmane. Peeaegu lumetu. Homseks peab koos olema 20 inimest, kes soovivad Kuutsekale lauatama minna. Mul on hetkel kuus. Apppppppppppppppppppppppppi. Ennast koolis ei ole. Mis tähendab, et homme hommikul veel saan närvivapustuse väikese. Vastik-vastik-vastik. Käshil on oma rahvas peaaegu koos. Appppppppppppppppppppppppppi. Selline väike asi nagu 8b homne eesti keele tund ununes mul aga sootuks................... Appppppppppppppppppppi. Vajan tõesti abi.

Olen täna jälle koolitusel. Eile väitis seal CV-Online turundusjuht, et edukat tööelu ei saa naised elada, kui peresuhted pole korras, st laps-mees-majapidamine. Et pole enam moes see, et töötatakse 24 h. Minu enda kogemused näitavad küll vastupidist. Sõprade omad ka. Nii et võta siis kinni, millest räägitakse.

Öösel nägin košmaare koolist. Pole juba ammu sellist mure olnud. Apppppppi. Tegemata töökavad pitsitavad südametunnistust, on ainus moraal. Tahan ree peale. S.t. et töö on tehtud ja kobinat poleks. Sitt tunne on, ütleme otse välja. Ostsin üleeile virnade viisi raamatuid, et üheksandikud oma eksamiga edukalt maha saaksid. Piinasin Saarat sisseastumiseksamite küsimustega ning muutusin üldse fanaatiliseks. Ju-beeeee. Eile ostsin uue lõhna - jälle. Ühesõnaga, takistage mind poodi minemast. Kardan, et täna maandun kuskil spordipoes ja ostan uued suusapüksid. Ebanormaalne!

Tõotab põnevat päeva.

Siuh, vilksti

Vaheaeg sai läbi siuh, vilksti. Nagu poleks teist olnudki. :(

Igatahes on uus ja sellel aastal viimane veerand alanud. Ülemaailmse popipäevaga, millega tõsi küll ühines käputäis plikasid, nagu ma täna õnneks nägin. Käshiga oleme tellinud suures koguses mootorsõidukeid küll mäele, küll mäe veerele minekuks. Neljapäeval lähme konte murdma ja teisipäeval kultuurat nautima. Eks näis, kui palju lõpuks meil endil tuleb kinni taguda...

Homme ja ülehomme olen koolitusel... :(((( Või hoopis häpi olla?! Ei tea. Kodanikud emmed on igatahes homme kooli oodatud. Hirm on juba peal, süda on paha...

Btw. Titad on armsad, Rebekaga sai mässatud terve pühapäev... Ninnu-nännu värk. Ja perekond Rullud muidugi on pälvinud minu jäägitu poolehoiu, sest nad on tublid, söövad juba kuivtoitu ja puha :P

Aga unemaale minek kah...

Rebeka ja Kaija

Ei, ma ei räägi ilusatest tüdrikutest :P Ausalt. Kuigi Beka on ilus ja armas ja nunnu ja mida kõike veel. Seisab juba omal jalal, tahtsin öelda :P Rebeka ja Kaija on Laima kommikesed. Vat, millise lause saab kokku, kui kirjavahemärke mitte kasutada :)

Retsept: lähed Kruusamäe poodi (ma ei ole aru saanud, miks seda Raadi poeks nimetatakse, mu meelest on see sulaselge Kruusamäe pood... Sest Raadi poeks võiks ju ka Kuke-äri nimetada või putka-muti putkat või kas või Jänese poodi...), sorteerid selles ilgelt suures korvis, mis neil seal on ehk siis teed näo, nagu võtaksid suvalt, tegelt sorteerid välja vanilla Rebekasid, tuled koju ja paned kommid kaussi. Ootad umbes viis tundi, pesed hambad oma lemmikhambapastaga ning istud siis rahulikult arvuti ette komme närima. Voila.

Kas elu pole mitte ilus???

Punase viilkatusega maja

Paistab mu aknast. Ma olen kahe aasta jooksul, mil ma siin akna all arvuti taga olen istunud näinud täpselt kolm korda, et keegi sellesse majja siseneks või sealt väljuks. Kusjuures seal elavad ka noored inimesed. Tekib küsimus, kas minu detailitundlikkus ja -teadlikkus on kadunud või on tegemist väga omaette hoidvate ja eriti salajaste inimestega? Jah, aga mitte see ei peaks olema hetkel teema. Mis peaks mulle korda minema naabrid?! Ma ju ei tunne ühtki neist, ainus oma tänava inimene, kelle ma linna peal ära tunnen, on putka-mutt. Ah, tema mees ka muidugi mõista. Kõik ülejäänud on vaid hägu. Ühel hommikul nädalakese või veidi rohkem tagasi, läksin bussi peale õigel ajal, st ajal, mil kõik meie tänava lapsed ka bussile kiirustasid. Neid on ikka megalt palju siin! Igast tagahoovist looberdas mõni padja näoga tegelane välja, kes vägisi jalgu järele vedides end Kruusamäe peatusse vedisid. Naljakas. Ja eelmisel nädalal nokatsiga umbka 12-aastane kutt suitsetas peatuses!!!!!!! Arva ära, et pedagoog minus karjus ja põtkis koleda häälega. Üks keskealine tädike pööras ka tema poole ja jõllitas sellise pilguga, et tapab kohe kuti ära. Aga ütlema ei läinud keegi midagi. Pole oma laps, mis siis ikka karjuda, eks. Samas tekkis mus kohe küsimus, et kas see naga ei arva, et tädikesed-onukesed, kes peatuses on, tema vanematega kohtuvad ning neid rõõmusõnumeid kohe teatama asuvad? Sest teatavasti teiste laste kasvatamisega saavad inimesed ju ülihästi hakkama... Vähemalt putka-mutt ju küll tunneb kõiki ja ta kindlasti mainib sellise juhtumi ära...

Sellised mõtted. Töökavade kõrvalt. Ehk siis üks valmis ja kolm veel. Nagu ikka alustasin titadest ja nende omaga sain Hiisjärve ja Avita kirjastuse abil kenasti maha. Avastasin küll, et ei planeerinud aega lugemiskontrollideks, aga see selleks. Kui on läinud suusad, siis mingu ka kepid...

Koolielus, muide, otsitakse meie kooli õpetajat :P Ei soovita soojalt ja oma kohast ka küünte ja hammastega kinni ei hoia. Ohoi, meitel on lastevanemate koosolek tulekul.... :( Töi-töi-töi.

Teen nüüd seda, mida ikka ahastuses: lähen poodi ja ostan natuke Tiina komme, mmm. Ja tutsa-rulludele teen ka pai :)

One life

Repliigi korras taas kord: veerand sai läbi, kaks kahte sai välja pandud, lastega sai võideldud, emad sai kooli kutsutud, pisaraid sai nutetud, juukseid sai katkutud. Ja elu on ikkagi elamata. Vale, elatud, sai elatud küll, aga kahjuks mitte päris nii, nagu tahan. Seega reaalsus ja soovid ei lähe kokku.

Et ma ei unustaks: "Terevisioonis" oli täna üks kutt, kes rääkis teatrist. Priit Põldmaa, kui ma ei eksi. Anu intervjueeris teda. Moraal: ma võin oma kõrgema hariduse prügikasti visata, sest see 11-aastane rääkis samade sõnadega ja sama juttu. Ilmselt minus nüüd pedagoog kõneleb: see polnud usutav, poose värk tundus olevat. Teadlane minus aga ütleb, et ilmselt peame teadusega sisenema mingile uuele levelile, et asi ikka teadus oleks. Või peaksimegi lapsesuusid rohkem kuulda võtma?! Et jääks ära need EPLi jt ajalehtede appikarjed, et neil on kriitikat ja kriitikuid vaja. Oi, ma eksin, neil on vaja kirjutajaid!

One life.

NB! 13. juunil olen Tallinna lauluväljakul. 495.- eeku juba makstud ja pilet Tlnas ootamas. Loodan, et püha viha ka ikka lastakse :P

Ma olen liiga hea inimene

Täna seisin Veeriku poe juures rahaautomaadi järjekorras. Mingil hetkel keegi võttis mul käest kinni. Pöörasin ja nägin üht keskealist naisterahvast. See vahtis, ma vahtisin ja siis küsisin, et mis-mis. Oli selline pisut rablev ja purjakil tädike. Ta ütles, et tal on kaks last ja elab siinsamas Ravila tävanal ja tal oleks taksoraha vaja. 17 eeku. Ma tellisin talle takso ja ta põgenes. Tulemus: sõitsin ise taksoga koju - planeermatult - ja maksin selle lõbu eest 65 eeku.

Moraal: ma olen liiga hea inimene.

Sigadused

Tegelikult erilisi sigadusi põrguinglid polnudki jõudnud teha. Välja arvatud muidugi see, et nende arvates on normaalne, et kui õpetaja annab liiga palju õppida, siis nemad tundi ei lähe! Seega põhjuseta puudumised ajavad mu hulluks. See selleks.

Aga mudu oli tore tööl. Ühed lapsukesed pildusid tunni alguses komplimente a la õpetaja, te näete nii hea välja, te lausa särate ja te olete kuidagi kummaliselt rahulik! Heh. Muidugi ei teinud seda põrgunglid :P Lahe oli. Sain muidugi teada, et arenguvestlustest ma ikka mitte midagi ei tea ja puhta valesti neid pidanud olen, nii et jah. Hea, et ma oma entusiasmiga pole vanemaid kooli suuremas koguses peksnud, oleks ikka väga mark küll. See selleks. Homme see-eest üks kodanik ema on taas kutsutud. Mul on tõsiselt hea meel, et mul on päev läbi tunnid, sest ma enam ei jaksa. Appppppi. See laps on täiega idikas ja ma ütlesin talle seda ka. Krdi loll, ise teab, et ma hoian teda nagu sedasammust sellesammuse peal. Päh.

Ja meil on kodus kolm tutsa-beebit!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Nässu nimelt meitele kolm pisikest vorstikest täna varahommikul tõi! Kui ma töölt koju tulin, siis ta tuli oma põssade juurest ära ja enne tagasi ei läinud, kui ma ka need üle vaatasin. Nii nummmmmmmmmmmmmmmmmmi. Kõik pisikesed olendid on nummid, eksju! Ühesõnaga, pimedad ja piiksuvad piimaneelajad aka rottkoerad, sest nad on just nii suured, et saaksime nad praegu pisikeste rotude pähe maha ärida. Njah.Pehme!!!!!!!!