Naabrid+Job WANTED

Naabrid on sellised - reeglina kahejalgsed - tüübid, kes toksivad, klopsivad ja elavad minust veidi kaugemal. Käisin naabritel külas. Lõunanaabritel. St sõitsin tundide kaupa autoga, konditsioneer põhja keeratud, lugesin kaarti (valesti kaks korda), telkisin, toitsin nende mõrvarlikke parme, sääski ja igast muid rõvedaid väikseid putukaid, ujusin haisvas Rigas Juras Licises (aka Riia lahes) ja siis tulin koju tagasi. Ahjaa, kahte koobast nägin ka - üks oli pikim - st umbes 6 m pikk käik sees. Mingis kuradi võsas asus ja alasti inimesed, st lätlased ujusid sealsamas kõrval... Ja teine oli siis tõsine turistilõks, see oli nagu 10 m kõrge või mis iganes... Ja legend - inglise keeles - oli kõrval, aga see oli nii segane, et ei saand aru, mis krdi värk seal ikka toimus. Põhiprobleem - mis sai Lentast - jäi igatahes lahendamata ja päris täpselt sellest Turaida roosi loost aru ei saanudki. Igatahés eile kell pool kümme otsustas konsiilium, et aitab küll ja tulime koju, mingi poole kahe ajal öösel olime maja ees ja siis kohe tuttu :) Jälle käidud ja varsti jälle, tsiteerides väikest meest.

Järgmisest nädalast siis pikemalt metsa, loodetavasti ei ole siis nii palav kui praegu ja samas ma loodan, et ikka on. Et ei sajaks vihma, sest vihmaga kaks nädalat telkida ei ole just eriti lõbus...

Töö otsimine endiselt käib... Oodatud on kõik ettepanekud, aga ma tahan palka ka saada. Lühiiseloomustus:

1) BA
2) diplom ÕKs
3) omandamisel MA
4) suur töötahe
5) ilus
6) tark
7) osav

Mina tänan.

Oksüdotsiin

Vikerraadios just räägitakse, et on olemas selline aine, mida ninna pihustades suureneb usaldus inimeste vastu. Mul igatahes oleks seda värki vaja. Väga oleks tarvis. Investeeriks siis tulevikku parema meelega ja muidugi inimestesse ka :) Tjah, see ei suurenda riskivalmidust ega mõjuta vahendajate käitumist, samas vähendab hirmu pettumuste ees ja samamoodi toimivad oskuslikult planeeritud reklaamistrateegiad... Inimestel ikka on asju, mida uurida ja välja mõelda, eks. Kust need mõtted tulevad??? Mul näiteks on endiselt probleem, miks naabrid pühapäevahommikuti oma maja ehitavad ehk siis juba teist suve järjekindlalt kopivad - jajah, need samad koputajad on jälle kohal, kes aasta tagasigi. Täna siis rõdupiirdesse naelu koppimas - 4-6 tükki igasse kaikasse. Kollast värvi rõdu on ja pool maja on ka kollast, pool on värvimata (tegelikult see värvitud osa on kah selline suhteliselt kahtlane - ma nende asemel värviks üle, sest noh, see on selline ebatasane ja kumab läbi). Ühesõnaga mees koppis ja naine (abikaasa?) seisis kohvitassiga kõrval ja kätsatas. Kas ma juba mainisin, et pühapäeva hommik oli?!

Tallinna Vesi paneb nõrka... Lahe. Vesi on umbes nagu pruun ja jupiline... Nagu selline asi, mis poju püksis oli täna mere ääres... Jakk. Kõik kivad nende kapsaaeda, kohe.

Bööööööööö.

P.S. Jaan Kirsipuu ronis täna sadulast. Nii palju siis Tourist ja etapivõidust. Oh, Jaan, sinu päevad on möödas ja nüüd tuleb Janek Tombakile pöialt hoida.

Jää(n)gi ootama

Olen laisk ja kade. Ehk siis ma ei ole tunde suitsetanud ja mõtteid kogunud. Hoopis olen kuulanud Vikerraadiost igasuguseid toredaid laule, nt Chuck Berryt. Põhimõtteliselt vaatasin tunniplaani üle ja seal pole midagi. Ja kirjutamisisu pole siis ju ka. Tahaks ju ikkagi õppida :P

Bööööööööööö

Mmm... maasikad, murelid, muusika

Et siis suvi. Selline ametlik koos maasikamoosi (toormoos sel aastal!), õke ostetud murelite, J-Lo närvitsemise, katkiste rannapallide ja laiskleva sigaretisuitsuga. Lenny unustasin, tema muidugi ka. Astub parjasti A Le Coq Arenal "lavale". Tsiteerides "Rahvateenreid": "Ärge kurtke selle üle, et palav on, seda palavust ei ole enam kaua." Ei kurdagi. Täna sai rannas lösutada, pisut jahedas vees kökerdatud, nimetades seda peenemalt ujumiseks. Liiv on siiani varbavahel ja igal pool mujal vahel ka :P Enriko-män igatahes rääkis autosse istumise hetkest alates, et vesi sisse. Ja nii umbka 35 kilomeetrit. Nojah, saigi vesi sisse, aga välja ei tahtnud enam tulla eriti. Ja siis ei tahtnud uuesti minna. Uh jah, lastega on tore rannas. Nende vanematega ka muidugi :P

Ahjaa. Jäi muljetamata enam kui nädal tagasi nähtud Aleksander Eelmaa eelmise aasta hiti "Külmetava kunstniku portree". Katuga tegime suurreisi Tartust Jüri ja Tallinna kaudu Viinistusse. Ei sõitnud kedagi surnuks, ise elame veel, teater on endiselt püsti ja inimesed naudivad vaatemängu, nüüd jah, juba rohkem seda Wiiralti wärki, aga noh.

"Külm on" ühesõnaga. Inimesed nautisid head nalja, aplodeerisid Kivastikule, äärmiselt efektsele ja teatraalsele H. Toompere juuniorile ja läksid siis koju ära, tõenäoliselt muljetades. Meie jõudsime vist Simuna risti, kui Katu lõpuks küsis, et miks ma midagi etenduse kohta öelnud ei ole. Ei teagi, miks. Nüüdseks olen maha rahunenud, aga noh, jah.

Ühesõnaga: ärge kiitke ühtegi lavastust, sest siis inimesed loodavad ei tea millist suurt ja sügavat kunsti ja elamust ning koju minnes on tummad kui kalad. Kusjuures ei taha öelda, et pettumus või miski, aga noh. Ütleme siis viisakalt: midagi jäi puudu või siis just vastupidi - oli üle. Muidugi olid väga head näitlejatööd, kõigilt kusjuures, k.a. ainus naisosatäitja. Et siis bänd ehk ansambel oli paigas. Ootasin kujunduselt hullult palju - et loodus ja foonil kõrget ja kallist kunsti täis kunstimuuseum ja siis veel mere loksumine ja ma ei tea mis... Aga jah... Ühesõnaga... Kusjuures kajakad olid viimase peal. Nüüd lähen suitsetama, kogun mõtteid ja järgmine sissekanne tuleb asjalik ja omas teemas. Ehk siis külmetamisest otsast lõpuni ja äärmiselt asjalikult sellises ajalehe stiilis ehk: päevakriitika - banaalsused ja trafaretsused hakkavad möllama.

Oodake siis järg ära :P