eXTReMe Tracker

31. aug 2004

Elu edetabelid

Selline väljend, nagu on pealkirjaks, keerleb mul peas. Ma ei tea, kust ta tuli ja miks, aga ta kummitab... Tõeliselt tore pealkiri, eks. Aga sellele ei järgne edetabeleid - ei detailsed paljastusi intiimsete üksikasjade või räpaste riugaste alal. See on lihtsalt väljend täna. Äkki ükskord jätkan sel teemal... Kuigi siis peab vist ootama paljude inimeste surma ära. No et mitte kedagi solvata :) Või liigselt kõrvust tõsta :)))

Laud lõi mulle paar päeva tagasi pähe ja minema sealt enam ei lähe. Kõik nagu liiguks allamäge. Enam isegi ei seisa ühe niru koha peal, vaid kogub kiirust ja muudkui vuhiseb miskise sügaviku poole. Ei mingit allakäigu treppi ega künkaid (a la raskused, mida igaüks peab oma valitud teel aeg-ajalt ületama). Kujundlikult siis selline Indiana Jonesi filmist pärit stseen, kus maalausel raudteel kogub sügaviku poole teel olev söekäru, kus meie kangelane sees istub, kiirust. Küllap see on Harry Potteri ja Kääbiku mõju :) Jah, see laud istub seal peas. Endiselt ei viitsi kodust välja minna. Kessu julgustas küll eile ja ütles, et ega väljas ei olegi nii paha ja inimesed on ikkagi põhiolemuselt head, ja ma mingil määral usun ka teda, aga cher up´imine ei aidanud. Ei taha ikka kodust ära minna. Nokitsen siin sõna otseses mõttes pisikeste ajade kallal, loen öösiti raamatut, pärast seitset õhtul vaatan eklektiliselt telksu ja pööran raamatulehekülgi korraga... Tagurpidi läks nüüd. Kronoloogilises mõttes. Pärastlõuna veedan oma suurima sõbra PC juures, hommikupooliku, nii palju kui seda unest alles jääb, veedan Marlboro Ultra Lightsi ja lugematute kohvitasside seltsis. Ja laud muudkui istub peas. Terve päeva ja öö. Nii juba mitu päeva.

Laud ei takistanud mul eile koristamast. Jõudsin siiski esimese põhjalikuma tiiru majale peale teha. Ausalt öeldes jäi köögi osas natsa tegemata ka, aga ma arvan, et jõuan seda ka jooksvalt nokitsemise kõrvalt teha. Lihtsalt jaks sai otsa.

Eile veel lisaks Kessuga MSNis üle pika aja sai natsa räägitud. Järjekordselt saan aru, et maailm on täiesti hulluks läinud. Samas: kui inimesed saavad selle hulluse läbi ühel päeval õnnelikuks, siis on ju tore. Siis on hullus õigustatud. See on tegelikult hulluse ainus vabandus. Nii vanad oleme juba, aga kergemaks pole elu läinud. Mis toimub? Kas ei peagi minema? Kas see, et peaks kergemaks minema, on vaid väärastunud arusaam või mõttetu unistus?

Kui nüüd aus olla, siis tegelikult olin ma teadlik, et kergemaks ei lähe juba päris ammu. Jõudsin ise selle aimduse jälile :) Ja siis aitas mind keegi, keda ma sel ajal enda jaoks kõige tähtsamaks inimeseks pidasin. Pole tal ammu külas käinud ja pole praegu kavas minna ka. Temal on oma elu ja minul oma. Milleks veel kord purustada helesiniseid ja naiivseid ulmasid? Ükskord ma seda juba ju tegin. Sellegipoolest: respekt. Elu lõpuni. Ja nimetu igatsus vist ka. Kallida tahaks teda tegelikult küll. Ja kuulata tema loodetavasti mitte liigselt väsinud häält ja jälgida, kui energiline võib üks inimene olla. Vähemalt sellisena on ta minu mälestustes. Lihtsam on juhuslikult kohtuda. See ei kohusta, aga samas rõõmustab. Varem tegi kurgu kibedaks ja kurvastas, aga nüüdseks enam mitte. Nüüd on ainult puhas rõõm. Virtuaalsed kallid :))) Ja mu sõnum on nüüdseks vist kokkuvõttes selline, et ma olen ülimalt tänulik ja õnnelik, et mul oli võimalik teda tundma õppida ja temalt õppida.

Rohkem ei kirjuta temast. Läheb muidu äkki liiga idealiseerivaks. See mu viga ju tegelikult oligi, nagu ma tagantjärele aru sain. See selleks.

Ma nüüd lisan respektiga hetke lemmiku sõnad... Kahjuks laulu ma siia riputada ei saa. See on selle nädala kõige lemmikum lugu ja pärit Käshi nostalgiakogust. Nautigem David Bowie´t ja Starman´i!

Goodbye love
Didn't know what time it was the lights were low oh how
I leaned back on my radio oh oh
Some cat was layin' down some rock 'n' roll 'lotta soul, he said
Then the loud sound did seem to fade a ade
Came back like a slow voice on a wave of phase ha hase
That weren't no D.J. that was hazy cosmic jive
There's a starman waiting in the sky
He'd like to come and meet us
But he thinks he'd blow our minds
There's a starman waiting in the sky
He's told us not to blow it
Cause he knows it's all worthwhile
He told me:Let the children lose it
Let the children use it
Let all the children boogie
I had to phone someone so I picked on you ho ho
Hey, that's far out so you heard him too! o o
Switch on the TV we may pick him up on channel two
Look out your window I can see his light a ight
If we can sparkle he may land tonight a ight
Don't tell your poppa or he'll get us locked up in fright
There's a starman waiting in the sky
He'd like to come and meet us
But he thinks he'd blow our minds
There's a starman waiting in the sky
He's told us not to blow it
Cause he knows it's all worthwhile
He told me:Let the children lose it
Let the children use it
Let all the children boogie
Starman waiting in the sky
He'd like to come and meet us
But he thinks he'd blow our minds
There's a starman waiting in the sky
He's told us not to blow it
Cause he knows it's all worthwhile
He told me:Let the children lose it
Let the children use it
Let all the children boogie
La, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, laLa, la, la, la, la, la, la, la

http://www.lyricsdir.com/d/david-bowie/starman.php

29. aug 2004

Olümpia saab läbi :(((

Telksust juba tuleb lõpetamise ülekanne, nii et läbi, mis läbi. Kahju, aga samas hea ka, sest elurütm on ju suhteliselt sassis olnud kaks nädalat... Telekas on kogu aeg sees olnud, eile vaatasin ära kõik, mida veel näidati, st et ka naiste võrkpalli finaali, kus venelannad hiina naistelt kahjuks kotti said. Ilus mäng oli, eriti kahju oli venelastest veel sellepärast, et nende närvihaige treener ilmselt karjus nad pärast kaotust kurdiks. Tekitab neis kindlasti alaväärsuskompleksi. Selles naiskonnas peavadki alati uued ja noored tegijad olema, sest vanadel lihtsalt närvid ei pea vastu, löövad käega. Noortel aga on mingisugunegi võitslustahe ja trots sees, pingutavad vihaga ja mängivad. Eile kahjuks ei õnnestunud. Tõeliselt kahju oli neist.

Ja tänane meeste maraton oli ka ilus, seni kui see shoti seelikus hull liidri rajalt sõna otses mõttes maha võttis :((((((((((((((( Kust hullud küll tulevad??? Nii kahju oli. Kindlasti suurim publikulemmik ja üks kurvemaid kaotusi, mida ma näinud olen. Kreeklased on ikka täielikud tropid, et nad oma turvateenistust tööle ei saanud. Pealtvaatajad suunasid lõpuks maratoonari uuesti rajale, see oli lihtsalt nii ehmunud ja segaduses... Nutt tuleb peale, kui mõtlen sellele.

Nüüd nad siis laulavad ja hõiskavad seal oma shlaagrimeistrite jorutamist kuulates. Ei suuda nautida. Midagi nagu oleks neilt mängudelt puudu. Õigupoolest juba Salt Lake City mängude ajal sain aru, et see salapärane MISKI, mis teeb vaatemängu alati nauditavaks, oli puudu. Ehk tuleb ta tagasi? Juba mitu aastat olen augustis vaadanud sporti, kaasa elanud, aga nüüd ei jaksa nagu enam. Liiga palju ebaausust ja liiga palju väliseid asjaolusid otsustavad... Huh.

Spordi jälgimise kõrval jõudsin just "Kääbikuga" ühele poole :) Mis tähendab, et suvi on asja ette läinud. Tervelt mitu raamatut sai läbi. Harry Potteri neljas ja viies osa, Kross ja Tolkien. Masendav. Tegelt vist ikka lugesin veel. Ahjaa Coelho ja siis veel mingid asjad maal... Ja siis on veel maal pooleli Kissingeri "Diplomaatia", mis ma kardan, et seni kui ta seal maal mind ootab, pooleli kipubki jääma... Ja ärgem unustagem Lina epopöad!!! Nii see suvi siis läksiki.

Kurjad keeled räägivad, et homme algab kool. Vist algabki, aga kuna ma ei ole aktustel kunagi käinud, siis ma arvan, et homme ei ole kindlasti see päev, kus ma seda kena tava muudaksin :) Kolmapäeval peaks kindlasti juba ennast kohale vedama. Ahjaa, teisipäeval on ju juba kaheksast mingi loeng... Pole veel ennast igale poole reganud, aga jõuab veel. Tahaks enne teada L. arvamust, et kas tasub võtta. Oh, tal ju puhkus algas neljapäeval, nii et ma jään ju kahkes nädalaks ootama ta arvamust ja siis on ju hilja juba... Peab ikka ise otsustama või siis helistama.

Tahaks tudusse minna... Kuigi magasin täna umbes kaheteistkümneni... Aga magama läksin viiest... :(((

Lähen passin seda Hellase itku, mida suure uhkusega pakutakse... :) Olümpia elab...


27. aug 2004

Eesti muusika

Tegelikult on nii, et mulle eesti muss eriti ei istu... Aga üks väegade hea ülevaade meie muusikast on ära toodud http://www.estmusic.com/. Ja see oligi kõik. Lihtsalt, nautigem nüüd kõik koos.

Btw, kasutan seda lehte juba hästi kaua aega ja minu tähelepanekute järgi seda ka täiendatakse aeg-ajalt. Mõne autori ja bändi puhul õite tihedasti, mõne puhul väegade harva. Sellegi poolest hea leht. Keegi võiks teada anda, kust leiab 1960-1970ndate eesti muusikat... Suures koguses ja hea kvaliteediga, oleksin väegade tänulik :)))))

Tavaline vihmane reede

Just selline päev täna ongi. Hetkel vihma ei saja, aga enne sadas ja ma arvan, et varsti sajab jälle. Õhk ei liigu ehk tuulehooge ei esine, mis tähendab, et õues on üks ja sama staatiline pilt. Ma ei hakka ütlema, ei ütlen siiski, et millegi pärast meenutab see mulle teatrit :) Papist majad ja puud, mis lihtsalt on kellegi püüdliku käe poolt lavale asetatud, inimesed jahmerdavad seal vahel oma asjalikke tegemisi-talitusi teha, aga lõppkokkuvõttes on ikkagi kõigile - nii pealtvaatajatele kui ka tegijatele endile teada, et tegemist on teatriga. Selline Becketi meeleolu on täna. Ja kuigi ma näen oma aknast rohkem kui ühte raagus ja pisut kõverat puud, on ikkagi tunne, et Godot` on liikvel.

Küllap see on eilse teatrijutu tulemus. Katu käis külas ja rääkis, kui palju ta on suveteatrit nautinud :) Seega siis pisi-süümekad tekkisid ja nüüd vaatangi aknast õue ja teater on silme ees. Ja tegelikult on teiseks põhjuseks see, et ma eile, suure punnitamise peale sain lõpuks loetud need Krossi heietused. Ega ei usu mind küll keegi, kui ma ütlen, et ootan põnevusega järge. Aga ma tõesti ootan. Esiteks olin ma unustanud, et raamatu lõpus on 100 lk pilte ja registreid, mis tähendas, et kui jutt äkitselt lõppes, sisaldades fraase, et kui ma viitsin, siis ma ehk kirjutan veel - eriti veel, et tegemist oli ühe minu lemmikluuletuse sünnilooga - , siis ma olin ikka räigelt pettunud. No tegelikult, olgem ausad, ma olen alati pettunud, kui hea raamat otsa lõppeb, aga ikkagi... Ja siis püüdsin ma kaks tundi välja mõelda, millega lõppesid Lennart Meri mälestused, aga mitte ei tulnud meelde... Raamat on ju kordi pisem, nii et ta ei saanud ju olla nii põhjalik?! Seega on mul nüüd ülesandeks leida üles Lennarti mälestusteraamat, mis mul kunagi olemas oli, aga mille ma mäletamist mööda olen kellelegi välja laenutanud, sest viimasel korral - umbes aasta tagasi - seda lugedes pidin seda juba raamatukogust laenutama. Igal juhul lõppesid minu eilsed eksirännakud lugedes Jüri Lina raamatut vabamüürlusest... :)))) Ja nagu ikka ei saa ma pärast Krossi lugemist hakkama teiste autoritega, sest laused tunduvad jube lühikeseks hakitud ja no olgem ausad, Lina raamat ei ole just erti sidus ja argumendid eriti põhjendet. Aga see on juba üks teine teema, millest kunagi võiks tõenäoliselt tunde kirjutada.

Kui praegu jääb mulje, et ma eile ainult lugesin, hambad ristis ja nina raamatus, siis nii see päriselt küll ei olnud. Nagu ikka oma esimesel Tartu-nädalal magasin ma hästi kaua... Ja siis registreerisin ennast oma vähestele ainetele, pesin nõusid, tegin Käshile tunniplaani - kaks ainet ja needki kattuvad!!! - ja siis tuli Katu külla. Ma järjekordselt jätan detailidesse laskumata, et mida me rääkisime, aga tore oli! Isegi ei klatshinud sel korral. Vat, mis suvi inimestega teeb! Ja lõpuks tegi Katu oma sinise autsiga sõitu. Väga hästi sõitis, kui võrrelda seda minu õe jõnksutamise, karjumise, hala, pidurite krigina, aeg-ajalt kostuva ja kõrvulukustava ränn-ränniga ;)

Eile oli veel päevakorras ka pisike töö tegemine ehk siis sain protokolli tehtud ja laiali saadetud. Nädal hiljem kui lubasin, aga tehtud ta nüüd on. Igast asju on veel vaja teha... Uhh, masekas tuleb peale, sest lisaks on ju veel vaja elada. Viimase aja hüüdlause ongi, et mul on vaja elada ka... Ei tea, millal see tekkis, aga see on igatahes väegade mugav vabandus, kui miskised väegade olulised asjad on mujal tegemata, kas siis tahtlikult või tahtmatult... Pean nüüd asja natsa ajama...........

24. aug 2004

I´m just a dreamer... I dream my life away

I´m just a dreamer, dreaming my life away... Oh yeah...

Ühesõnaga, täna on taas kord Ozzy vaimustus peale tulnud. Ja lisaks veel Behind the blue eyes(Limp Bizkit): But my dreams, they arn´t so empty...

Istun ja mõtlen, et miks mulle unistused ja unistajad viimasel ajal nii väga korda lähevad. Ei saa aru. Kui välja mõtlen, siis peaks elu jälle edasi minema, eks. Ma vähemalt loodan seda, sest hetkel kõik seisab. Energiat on nii palju, et ei suuda seda ära kulutada (koristamine!!!)... Tahaks... pilvedel kõndida... nagu ma alati tahan, kui unistamisest juttu tuleb. Lähen otsin endale oma pilve :)))))

Öööööööö

Jälle öö. Pean magama minema, aga eel-eel-eelviimane osa Friendsidest käib... Seega kuulan seda - vaadata ei viitsi.

Avastasin just, et Me. ja Tr. on täna hullult tööd teinud. Mina olen maganud ja siis linnaliinibussiga oma kuupiletit nautinud. Pidime Käshiga arsti juures käima ja siis tutvusime kodulinnaga. Kokku umbes 3 tundi peatustes ja bussides. Üle mõistuse... Et ei jõua pisikeses linnas ühest kohast teise paarikümne minutiga!!! Ja haisust ma ei räägigi. See on tappev, aga sellega tuleb ju harjuda. Olen harjutanud ka, aga ikka tunnen ennast ebamugavalt. Ei taha millegi vastu puutuda, ei taha millestki kinni haarata... Väkk.

Ei saa, peab Friendse vaatama :))))

23. aug 2004

Ma olen lõpuks Tartus!!!!

Hullult hea tunne oli seda kirja panna, ausalt. Kuigi ma juba tean, et pean veel enne järgmist nädalat korra käima ennast vanematele näitamas, aga ikkagi. Tahaks juba istuda rahulikult maha ja lihtsalt olla. Tormamata ja mõtlemata. Lihtsalt olla.

Täna hommikul panin kella varaseks ajaks helisema, aga no juhtus nii, et ma lihtsalt selle kinni panin ja edasi magasin. Väsimus on hull... Ja siis ärkasin Me. telefonikõne peale, kes kole asjalikult küsis küsimusi tähtsate asjade kohta. Uni läks ära, sest tuli meelde, et tööd peab tegema. Ja mitte vähe.

Laupäeval ja pühapäeval sai hästi palju räägitud. Loodetavasti on sellest kasu ka natuke. Igal juhul mulle ei tundunud asi nii lootusetu, et peaks põgenema nelja tuule poole. Tore oli kõiki näha.. Neid, kes vaevusid kohale tulema ja oma panuse andma. Huh... Ja pühapäeval oli meid veelgi rohkem ja sai taas räägitud-räägitud-räägitud. Tr. sai paanikahoo lõpuks, An. peavalu ja mõni vist lihtsalt kerge masenduse. Mina olin selleks ajaks nii väsinud, et ei suutnud masendudagi. Seega olin sinisilmne ja lootusrikas. Peab lihtsalt kõige madalamast punktist välja tulema. Kuigi: see madalaim punkt pole vist veel kätte jõudnudki, selleni veel pisut maad... :( Ei tahagi, et see tuleb, aga ta tuleb niikuinii. Loodan, et me suudame siis ühiselt tugevaks jääda ja Tr. toetada, sest muidu on küll väegade nutune seis.

Nutune on hetkel minu jaoks. Pean välja mõtlema, kust saada paari nädala jooksul mõned minu jaoks hetkel kolossaalsena tunduvad summad cashi... Tegelikult polegi väga suurte mastaapidega tegemist, aga kui õppelaen tahab tagasimaksmist kolme nädala pärast, siis tunduvad kõik kulutused kokku ikka väegade suured ja ületamatud. Kuidagi peab ikkagi hakkama saama. Vaatab... Näeb... Leiab...

Ja nii lähebki hetkel. Tahan endiselt remonti teha. Tahan kõvasti koristada ja toas ringi tuuseldada, aga kõik vahendid mingi viperuse (loe: minu lolluse) tõttu üle Eesti laiali. Seega veel ei saa hakata miskit ümber korraldama. Peab ootama. Täidan selle aja puhkamise ja makaroni-järamisega. Mmmmmmmmmmm

20. aug 2004

Koostöö!!!

See oli siis eilseks toostiks. Ja õigesti sai ta õhtu alguses valitud, kuna teised ei suvatsenud kohale ilmuda ning me kahekesi siis arendasime koostööd :) Triviaalselt: tore vist oli või siis oli kah... Rahvast oli ilgelt palju, liigutama ei mahtunud, kuskil rahulikult olla ei saanud, sest veidrike paraad oli Amigosse lahti lastud.

Aaaaa, Tarmo Lausing raadios... Ajab seal miskit Rahvarinde laste juttu. Mul süda kohe pahaks läheb või siis juba ongi... Rahvarinde lapsed - kõlab nagu Putini lapsed... Punanurgake on üles pandud ja lastel on võimalus tädisid ja onusid lähedalt vaadata... Ei, ma pean raadiojaama vahetama, muidu äkki ropsin klaveri täis. Just.

Õues on täna väegade palav. Päike lagipeas, tuul aeg-ajalt annab leevendust, aga see on ajutine. Eip, peab siit ära minema, mul lihtsalt paha hakkab.

19. aug 2004

Ja ma ei ole veel kuskile läinud...

Ei ole jah... Ja isu hakkab ka kuidagi nagu kaduma... Et lihtsalt ei viitsi kodust välja minna. Just tulin õuest. Muru niitsin. Asi, mis mulle hullult meeldib. Mitte millelegi ei mõtle, müra on nii suur, et ei kuule oma mõtteid, tülitavaid hääli väljastpoolt ka mitte. Ja kätes on hull värin sees, siiani, sest see masin vappub ja hüppab ikka päris tublisti. Aga sellegipoolest ma naudin niitmist. Lahe on rohu lõhn ja need vaalud, mis kasvavasse heina sealt läbi minnes tekivad. Kujundite tegemiseks täna ei läinud, sest aega ju ei ole - varsti juba pime käes, aga aed on kröösustel ju meeletu. Vat sellised lood.

Peaks ikka ennast ordnungisse panema... Huh, pesu peab ka enne ära korjama ja vannis käima. Ei viitsi..........................................

Party time for all of us!!!

Tegelt veel ei ole, aga kui viitsin ennast kokku võtta, st et kesklinna sõita paari tunni pärast, siis mul igatahes tuleb piduaeg :) Smilers on Amigos ja õnnelik tund 9-10ni, seega võiks ennast taassünniaastapäeva (või mis iganes homse vaba päeva ametlik nimi on) puhul lihtsalt ja labaselt täis juua ja kõrvale lahedat mussi nautida. Selline plaan siis hetkel. Aga jah, see alles plaan, pole ju veel kuskile läinud. Pole pangaarvetki kontrollinud... Kuigi umbmäärased arvutused vist näitavad, et ma ei tohiks umbka kuu aega ühtegi krooni kulutada, sest olen hullult võlgades... See selleks, võlgadele mõtlen siis, kui tagasimaksmise aeg käes ja kuskile enam varjuda pole :)))

Tegelt pole asi nii hull... Ainult natuke vilets. Vähemalt nii ütles asjapulk. Ei mõtle sellele enam. Nii, peaks nüüd minema ja vaatama, mida see väike mehike teeb. Tema iss vist just töölt tuleb... Seega hiljem edasi...

18. aug 2004

Jälle on öö tulnud, aga...

Öö jah, aga ma endiselt ei maga. Varsti lähen. Tudu on küll peal, see pisikene mehikene ikka väsitab hullult ära... :) Aga ta on ikkagi tore. Vaatamata sellele, et ta ennast umbka 7 korda päevas täiega täis laseb ja poti alles siis endale nurgast istumise alla seab, kui päts juba püksis ja tagumiku peal ebameeldivat tunnet tekitama on hakanud. Ehk siis annab märku, et ma ta mähkmed ära vahetaksin. Kaval poiss mu meelest. Homme peaks vist ta emme koju jõudma, äkki saan kauem magada?! Vaevalt, ma arvan, et vaene emme on nii ära ennast pidutsenud sel väiksel Kihnu saarel, et ei jaksa mitte sel pisikesel kivipalluril järel joosta. Kivipallur täna üritas oma tuletõrje auto peale püsti tõusta, aga see sunnik pidevalt jalgade alt ära veeres, mis tähendas, et iga 45 sekundi järel pidin ma talle muhule peale puhkuma ja pisarad ära korjama põskedelt, sest ta peapidi vastu põrandat kukkus. Aga jah, see ei takistanud tal uuesti ronimast... Kivipallur, nagu juba öeldud.

Eile astus kivipallur nt trummi puruks. Ta lihtsalt leidis, et oleks mõnus trummi peal seista ja üritas ka üles-alla hüpata... Tulemuseks oli muidugi katkine trumm, mille ma talt ära pidin võtma ja kapi otsa panema... Mis põhjustas suure meeleheitmise ja südamevalu puhangu. See selleks. Miskise kõrinaga üritas omale pähe auku ka taguda, lihtsalt ei taibanud, et võiks seda kuskile mujale, kui oma otsmiku vastu peksta. Mis teed, kui jõudu ja tahtmist juba on, aga mõistust veel nats vähevõitu ;)

L. helistas täna... Ma kusjuures mingi kolm päeva juba igatsenud ta järgi. Tuleb välja, et tema minu järgi ka. Seega, saame vast reedel kokku ja räägime üksteist surnuks. Ma vähemalt loodan.

Ja Kessult sain ka täna kirja. Mis tähendas, et kirjutasin talle hästi pikalt sellest, kuidas ikka trollide- ja lollidemaal oli ja kuidas mulle meeldis ronida-turnida ja kuidas mulle ei meeldinud mäest alla tulla. Mis omakorda tähendab, et täna ma Norra-värgist ei viitsi taas kirjutada. See on kuidagi nii ilus-hirmutav värk, et kardan seda mingite triviaalsustega ära rikkuda. Tunne igatahes on sees võimas. Mäetipp sai vallutatud ja seesmiselt hästi uhke selle üle. Kuigi - Maria-kallis kirjutas just üleeile (talle ka vastamata), et ta käib vallutamas mingi 3 ja pooletuhandeseid ning peab plaani veel tuhat meetrit kõrgemale minna... Inimlik kadedus lõi mus välja, kui seda ta kirja lugesin. Seega pole talle veel trollidemaast rääkinudki, kuigi usun, et noored vast on teda informeerinud.

Huh, jälle ma MSNis mingit pläga ajan. Ei taha, tahan mõistlikkust. Mõistuslikkust. Seega: reede ja L. Äkki saab väikese reaalsuslaksu.

Ja Vikerraadio võiks ennast põlema panna!!! Mingi nõmeda häälega mees räägib seal asjast, mis tegelikult on väegade huvitav. Tsensuur võiks olemas olla. Et kellel on kole hääl, see raadiosse ei saa. Koledad inimesed telekasse ju ka ei saa, miks nad peaksid siis raadio kaudu inimesi hirmutama? Anyway...

Ilus multikas minu viimaste aastate tunnetest on ühes bloggis, vaadake järgi: www.lihtsalt.masendav.com/ILoveSky.wmv

Tudusse nüüd, õigupoolest ikka veel Krossi kaissu (ma ju räägin, et see on üks lõputu raamat... mis ei tähenda, et see oleks igav või midagi sellist, oh ei, see on täitsa loetav, kuigi kubiseb loogikavigadest, kordab ennast ja sisaldab vasturääkivusi, mida mul on ebameeldiv lugeda. Toimetaja pole oma tööd just mitte eriti hoolikalt teinud on kogu loo moraal... Kahjuks). Ei õienda enam, tudusse.


17. aug 2004

Olümpiamängud ruulivad, vist...

Täna ma jutustan siis sellise loo, et minu jaoks olümps täiega ruulib, aga väikesele persoonile ei meeldi ujumine ega judo kohe üldse mitte. Niipea kui ma jõudsin televiisori ETV peale lülitada, oli kutt kohe kohal ja klõpsis selle käpelt mingile suvalisele Rootsi kanalile ja vaatas sealt huvitavaid jutusaateid. Korvpalli ajaks oli ta avastanud, et üks YLE-dest näitab kokandussaateid, seega vaatasime sarvedega kokka valmistamas midagi suvist ja kerget :( Selline lugu siis, aga ma ei kurda, sest ma olen kindel, et mul on aega teda ümber kasvatada ning talle seletada, et sport on lahe ja fair play on kõigest üle.

Vahepeal vaatasin uut Volvo reklaami. Väegade huvitav film Robert Dowey Jr.-ga peaosas. Selline skisofreeniline, "Kaklusklubi" ja "Trainspotingu" sarnane, muss ka vastav, tasub vaadata ja mõelda, mida enesekindluse all tegelikult mõeldakse. Seega: http://www.volvocars.de/ ja sealt R50 või V50. Ma nautisin täiega.

Korvpallis mingine nalja tegemine USA ja Kreeka vahel. Süda läeb pahaks. Aga noh, fair play ju :) Tahaks vist juba natuke kergejõustikku ja maratoni ja head sõudmist ka.

Koer karjub õues. Täiesti napakas - kõigepealt ise ronib õue ja siis kraabib-haugub-niuksub, et tuppa tagasi saada. Päeva ajal hüppas mulle küüntega jalgadesse kinni ja üritas klahve ka sisse lüüa. Ilmselt ma ei rääkinud temaga pärast seda eriti hellalt, aga no mul oli ikka valus ju ka... Eile üritas Tartus Nässu ka mulle hambaid sisse lüüa. Ma ei saa aru, mis neil koertel kõigil mu vastu on??? Omast arust pole ma meelega ega kogemata neile viimase paari kuu jooksul küll jalaga pannud... Mitte et Näskar mind selle aja jooksul hammustanud poleks :) On küll, aga ma ikka veel usun, et hea sõna võidab kurja mõtte ja teo või miskit sellist... Napakad loomad, anyway.

Uni tuleb peale, kuigi kell on hästi vähe. Eile öösel lihtsalt telekas teises toas karjus ja siis und eriti ei tulnud... Olümpiastuudio tuli tuppa ja teki alla koos lõppematu Krossi-saagaga. Ja siis hakkasid jalakrambid. Pole juba mitu nädalat olnud, seega eile eriti tugevad. Pool päeva andis parem jalg ennast veel tunda... Küllap sai liiga palju diskotatud, jalgrattaga sõidetud ja ronitud seal Norramaal... Vast läheb üle. Tahtsin täna jooksma minna, aga ei julge, kui krambitamise hooaeg on - äkki ei saa siis mitu ööd magada. Raske, eks.

Ronimisest ja turnimisest ikka veel mõni teine kord. Ootan, millal pildid kohale jõuavad... Lihtsalt mingine tund aega juba tulevad ja nüüd on vaid 900 kilo veel, siis peaks kohal olema ja siis saab selekteerima ja homme vast kirjutama ja üles panema hakata. Tudu ju tuli... :) ÖÖ

16. aug 2004

Jälle tagasi kodus...

Tagasi kodus küll, aga varsti peab jälle minema hakkama... Sellest Norra-värgist tuleb juttu küll ja küll, võib-olla juba homme või ülehomme, aga praegu tahan lihtsalt tunda klaverit sõrmede all ning näha, kuidas sõnad endiselt ekraanile voolavad :))) Lihtsalt see net oli seal hirveä kallis, seega jäi kirjutamata. Läpakas on mõned lood, mille võib-olla siia üles panen, aga see on veel kahtlane. Äkki lapsed loevad ja saavad ataki :P

Oioioioioioi... uni tuleb ja homme pean triksis-traksis välimusega koolis olema ning põhjendama, miks nad peaksid mind usaldama veel üheks aastaks. Ei taha mitte mõeldagi sellele :(

Eile käisin sünnipäeval. Ühesõnaga suguvõsa oli kokku jooksnud ja jõi ennast väegade kiiresti purju. Selleks ajaks, kui ma lennujaamast kohale jõudsin, olid onkud omavahel tülis... :( Aga Enriko-man oli hoos, nii et mul oli ikkagi lõbus. Tüüp tormas mööda aeda kiirusega, mis täiskasvanutel, kes viinast jalust nõrgad polnud, ikkagi jalad alt võttis. Ja natsa suuremaks oli ta ka kasvanud :) Igast sugulasi oli nii palju, et ma suutsin vaid vanema generatsiooni kokku lugeda, nooremaid lihtsalt ei tundnud ära... Ma pean magama minema... Ei saa praegu kirjutada, "Sõbrad" taustal ja suguvõsa vari selja taga ei lase seda rahus teha :))) Uni!

3. aug 2004

Jälle mul on kiire, aga tahaks

midagi öelda. Noh, tegelikult on nii palju vahepeal juhtunud. Laupäeval avastasin pisikese lingi ut-i kodukal http://www.ut.ee/vastuvott_2004/index.html ja seal oli kirjas, et mind võetakse vastu!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ja Katu ka!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Kas me oleme häpid või ei ole???? Dumm question, muidugi oleme. Ja ma ei hakka kirjeldama õnnelik olemist. Või siiski... Põhimõtteliselt tundsin ma, kuidas adrenaliin voolas hullu kiirusega, energiat tuli nii palju, et oleks tahtnud maailma teistpidi pöörama panna... Ja süda, mu süda, peksis nii kõvasti, et ma arvasin, et saan pisikese infarkti. Võib-olla saingi. Ja see oli ülilahe, üli-mega-giga vahva. Vat nii. Nüüd peab ainult õppima hakkama ;) Ja siis ongi olemas see, mida ma tahtsin... Mannetu lugeda, mida ma kirja panin, sest see oli mu jaoks juba nii oluliseks muutunud paari viimase nädalaga... Aga igal juhul sügisest siis taas ut ja loodetavasti kahel õppekohal korraga. Ma juba mõtlesin, et huvitav, kas mul on võimalik kahte stippi ka taotleda? Mitte, et ma sinna teisele kohale oleks juba sisse saanud (16. augustil vestlus!), aga ikkagi...

Ja tegelikult on mul hullult kiire, sest ma pean pakkima ja siis shoppama ja siis Tlna minema. Homme varahommikul asume noortega teele. Olen nüüd paariga kontakti saanud ja nad tunduvad igati mõistlikud olevat. Lähtekatest teadsin seda niikuinii ja Keitit tean ka, aga need ülejäänud noormehed on täiesti võõrad. Loodetavasti saame hakkama. Ega meil ju pikk tee minna pole, kõigest Helsingisse ja seal loodetavasti Tr. juba vastas ja siis ta vahutab meid Taruse muljetest surnuks :)

Pakkimine ei meeldi mulle. No tõesti ei meeldi, ma võtan tavaliselt liiga palju asju kaasa, aga sel korral tundub, et mul on asju kapis vähemaks jäänud ja ma ei saa neid piisaval hulgal kaasa võtta! Mis muidugi ei täheda, et olemasolevad mulle kotti ära mahuksid... :( Voodi on täis riidehunnikuid, kapiääred miskeid kilekoti nutsakuid ja nii ma siis pakin. Tunni kohta tuleb juba tervelt 3 kilekotti rämpsu, mis kõik peavad mu pisikesse kotti ära mahtuma. Oleks pidanud ikka L-lt suurema laenama... Ja magamiskotist ma ei räägigi, sellega hakkab kindlalt igast dzhõuki saama, sest see kotti ei mahu ja peab rihmadega koti külge minema. Ma ei saa aru, miks EKJ üldse ostavad selliseid kotte, kuhu nende endi magamiskotid sisse ei mahu? Arulagedad tüübid. Kuigi need kotid, mida nad kolm viimast aastat kasutavad, on veel arulagedamad. Ja sellest ma üldse ei räägigi, et magamiskott on mõeldud kuskil südatalvel õues magamiseks ja maksab miljon. No milleks midagi nii head neile? Aru ma ei mõista.

Ja ma võiks siin kirjutada tunde, kui see tähendaks, et asjad ennast ise ära pakivad, aga nad vist ei taha seda teha. Nii et ma ikkagi pean minema neid kotti laduma hakkama :((((( Sellest ma ei räägigi, et ostsin eile endale sigaretid valmis ja nüüd avastasin, et olen juba paar pakki ära tõmmanud. Peab vist veel investeerima... Huh... Ei taha Trtust ära minna, aga no Norrasse tahaks ikka üle mõistuse :)))

Pakkida või mitte pakkida - see on küsimus... Või õigupoolest: mida ja kui palju? Ja kuhu? :)))))))))))))))))))))